Hõbekajakas Sel keskeltläbi kilosel linnumürakal on väärikas nimi. Sellist hõbedast nime kannab ta ka ladina, saksa, vene ja muudeski keeltes. Eks ikka hõbedasena näiva sulerüü pärast. Lind näibki tegelikult väga kaunis ja väärikas… kui ta just linnatolmus või prügilates end ära pole määrinud. Hõbekajakat võime kohata erinevais paigus. Linnainimestele on ta tuttav linnatänavailt, saarlastele ja…
Merisk Juuli esimestel päevadel saavad meriskinoorukid tuule tiibadesse. Veidi üle kuu on möödas päevast, mil nad nokaga munakoorde praod toksisid ning esimest korda päevavalgust nägid. Ning kive. Õige pisikesi ja veidi suuremaid ning taamal ka päris hiiglaslikke. Just rannakivide vahel iga meriskilaps ellu astubki. Koduseinad on ema hoolega pisikestest kivikestest ja rannakarpidest kokku ladunud. Ja…
Suurkoovitaja Suurkoovitaja on kõige suurem kurvitsaline, keda meil kohata võib. Justkui väiksemat sorti hani patseeriks heinamaal … aga nokk reedab, et see ei saa olla ükski teine lind. Sellist pikka ja kaardus nokka teistel pole. Tahtmatult tekib küsimus, kas see talle tüliks pole? Aga küllap ta on sellise nokaga harjunud ning oskab seda enda huvides…
Metskurvits Metskurvitsa ehk suupärasemalt nepi mängulendude aeg on kestnud juba üle kahe kuu ja kestab enam kui kuu aega veel. Juba märtsis jõuavad nad tavaliselt Lääne-Euroopast tagasi ning aprilli algupoolel alustavad oma niisketes metsatukkades asuvate pesitsusalade kohal õhtuseid lennutiire. Sealjuures vaheldumisi krooksudes ja piiksudes. See on tõeline nepiromantika, kui nad pärast päikeseloojangut üle metsaäärse taluõue…
Merikajakas Vaatan merikajakale silma, hakkab pisut kõhe, tunnetan, me suhet ilma lahutamas lõhe. Tal ego peegeldumas silmist ja üleolek ülbe, ta justkui mõnest actionfilmist peategelane nilbe. Tean, armastab ta kalastust, kuid rannamelus rohkes ei tunne mingit halastust ta nõrgemate suhtes. Ja kui ta laseb nokast valla oma võimsa hääle, Matverelegi ei jää alla, isegi ehk…
Lammitilder Lammitildril peened jalad, nõelpeenike on nokk, teda imetlevad kalad, kiivalt kiikab vana sokk. Figuur kui noorel Carmen Kassil, hoiak väljapeetud, ta pilt on minu joogitassil, mis reisilt koju veetud. Luuletused pärinevad 2021.a. ilmunud raamatust “Laululuige lummuses”
Kalakajakas Oktoober on kalakajaka lahkumise aeg. Talvepuhkusele. Terve septembri oleme saanud jälgida põldudele kogunevaid suuri mitmetuhandepealisi kajakaparvi, kel eesmärgiks oktoobris teele asuda. Teekond pole küll teab mis pikk, kaugel need Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa või Hispaania ikka on. Aga annab sinnagi lennata, kui selleks oma ihurammu pead kasutama. Kalakajakas on meil üks tavalisemaid kajakaliike. Kohtame teda…
Rüüt Kas olete kunagi kohtunud selle kurvameelselt hüüdva rabalinnuga? Kui kevadel-suvel lagerabasse pole sattunud, siis tõenäoliselt mitte. Aga see kohtumine oleks kindlasti seda väikest vaeva väärt, isegi sääskede massirünnakud on tühiasi võrreldes elamusega, mida üks rüüt rabamaastikus pakkuda võib. Seega, tasub just juunis sammud seada lähimasse rappa, olgu selleks siis Tudu või Ohepalu või mõni…
Naerukajakas Nimest lähtuvalt peaks see küll üks lõbus lind olema. Sest sarnast nime kannab ta ka mõnedes muudes keeltes, kasvõi soomlaste naurulokki või sakslaste Lachmöwe. Või ka ladinakeelne Larus ridibundus, mis oma kõlalt iseenesestki naljakas tundub, ei tähenda samuti muud kui naervat kajakat. Tegelikult pole muidugi teada, kas naerukajakas üldse nalja mõistab ja kas ta…
Tikutaja Tikutaja ehk taevasiku möhitamiseta taevakõrgustes ei kujuta kevadet ettegi. Ikka „mehehehe… mehehehe“, justkui kits mökitaks taevas. Sellest ka laialt levinud taevasiku nimi. Kuna see möhitamine on niivõrd erinev teistest kevadhäältest, teatakse seda lindu hästi, iseasi kas ka tema õiget nime. Tikutaja nimi pärineb ju linnu teisest laulusalmist „tikut-tikut-tikut“. Tikutamist ja möhitamist kuuleme sageli vaheldumisi,…