Pöialpoiss

Pöialpoiss Lumivalgekese muinasjutus on tegelasteks seitse pöialpoissi, aga nendest täna juttu ei tule. Lind, kes kannab pöialpoisi nime, on samuti selle saanud oma väiksuse tõttu, tegemist on Euroopa pisima linnuga. Sümboolselt on selle linnukese valinud oma rahvuslinnuks üks Euroopa pisemaid riike Luksemburg. Oleme loodusfilmidest näinud, kuidas maailma väikseimad linnud koolibrid tiibu väristades ühe koha peal…

Suur-kirjurähn

Suur-kirjurähn „Rähn on lindude puusepp. Neid on mitu venda, kõik peavad sedasama ametit,“ arvas rähnidest Carl Robert Jakobson ligi poolteist sajandit tagasi. Ja tõepoolest on vennad rähnid puusepa ametit pidanud aastasadu. Eesti üheksast vennast on kõige tuntum ja arvukam kireva sulestikuga suur-kirjurähn. Pärast loomade loomist võtnud Vanataat nende värvimise käsile, värvides igaüht nii, kuidas keegi…

Puukoristaja

Puukoristaja Nüüd, kus miinuskraadid enam väga harvad külalised pole, sigineb koduaedadesse aina enam linnukesi uurima, kas juba toidumajakesed välja pandud ja neisse seemneid puistatud. Tihastega hästi seltsiv puukoristaja on talviti sage külaline toidumajakestes. Ta on tihastest suurem ja tugevam ning konkurentsi korral paneb selle ka maksma. Oma voolujoonelise keha, sinihalli ülapoole, lühikese saba ja roostekarva…

Siisike

Siisike Siisikesel on ilus nimi. Küllap teataksegi siisikest nime poolest hästi, lindu ennast aga tunnevad vähesed looduses ära. On ju lind õige pisike ning enamasti tegutseb kõrgetes puuvõrades, kust ta leiab toidu ning kuhu ehitab ka pesa. Kõige parem on siisikesega tuttavaks saada juhul, kui ta hakkab külastama toidumaja meie koduaias. Minu aias ongi siisikesed…

Metsis

Metsis Metsis on uhke lind. Õigemini, kevadel mängiva metsisekuke nägemine on uhke vaatepilt. Aprillis on kuked kõige enam mänguhoos. Ainult et nende imetlemine sealjuures eriti reaalne polegi. Pigem saame seda imetleda loodusfilmidest ja loodusfotodelt. Mitte et meil metsiseid ei elaks, aga neid ei tohi häirida. Metsis on looduskaitsealune liik ning nende elupaikades ei tohi jaanuarist…

Väänkael

Väänkael Külvilind on kohale jõudnud, põllumehi külvile kamandama: „tee, tee, tee, tee…“. Nii tundis väänkaela vanarahvas. Pigem hõiskab väänkael siiski jõuliselt „piip-piip-piip-piip-piip…“ ja ennekõike hoidku nüüd sipelgad piip ja prillid, sest neid langeb väänkaela saagiks suve jooksul loendamatul hulgal. Ainuüksi ühe päeva jooksul toovat väänkael poegadele üle kümne tuhande sipelganuku. Tõeline sipelgaõgija! Aga mis sinna…

Must-kärbsenäpp

Must-kärbsenäpp Kel koduaias mõni pesakast üles pandud, on kindlasti must-kärbsenäpiga vägagi tuttav. Need linnud asustavad pesakaste suurima heameelega ning on varmad ägedaid võitlusigi maha pidama tihastega või teiste liikidega, kes enne kärbsenäppide saabumist aprilli lõpus või mai alguses, on pesakasti elama asunud. Väikestelt tihastelt või lepalinnult võib õnnestuda pesakast ka üle lüüa, kuid rasvatihase või…

Teder

Teder Aprillis jõudis kätte tedremänguhooaeg. Juba märtsis käisid tedrekuked mänguplatse üle vaatamas. Nüüd, mai teisel nädalal on mäng eriti hoogne. Tedrepreilid ja –prouad on ametis proteiinirikkama toidu otsimisega – varsti aeg ju munema hakata. Terve talv on ühekülgselt peamiselt kasepungadest, -võsudest ja –urbadest toitutud. Kus kaski vähe, seal sobisid suhu pista ka kuuse- või kadakaokkad, …

Metsvint

Metsvint Suurest metsvintide armeest on eliitüksused tänaseks pärale jõudnud. See lind on eriline nähtus meie linnuriigis. Eriline selle poolest, et on nii tavaline. Suvepoolaastal on peaaegu võimatu liikuda ükskõik millises maastikus, kus vähegi puid kasvab, kohtamata igal sammul metsvinti. Olgu siis metsateel või linnatänaval, pargis või rabamännikus. Mõnikord võib tema pidev valjuhäälne laul tüütavakski muutuda,…