Sabatihane

Sabatihane Kui lindude väljanägemist salapärase „nunnumeetriga“ mõõta, lööks sabatihane kindlasti selle aparaadi näidu põhja. Tavaliselt on just linnu- ja loomalapsed need, kes eriti „nunnud“ välja näevad, kuid sabatihase näost ei kao nunnu ilme ka täiskasvanuna. Imepisike must nokk ja säravmustad silmad valges ümmarguses näokeses mõjuvad hurmavalt. Ja kogu sabatihase roosakas keha mõjub pehme ümara sulepallina,…

Must-toonekurg

Must-toonekurg Õige pea, septembris, lahkuvad meilt pikale rännuteele viimased must-toonekured. Ei ole muidugi mõtet õue joosta ega traatidelt mustavaid toonekureparvi otsida, seal istuvad hoopis väiksemad linnud. Musta-toonekurge näeme üldse väga harva, mitte ainult sügisel. Ka kevadel ja suvel me neid eriti ei näe, kuna mustad toonekured erinevalt valge-toonekurgedest hoiduvad inimestest eemale, laantesügavustesse. Sealgi pole neid…

Hall-kärbsenäpp

Hall-kärbsenäpp Juba mai lõpust alates on paljudel meist koduaias toimetamas üks tagasihoidliku väljanägemisega vaikne linnuke. Sulestik on tal hallides toonides, alapool heledam, rinnal tumedamad triibud. Kuna hall-kärbsenäpil ka õiget laulu pole, võikski ta jääda märkamata, kuid nähtavaks oskab ta ennast käitumisega teha. Hall-kärbsenäpp ei pelga inimest, seetõttu jagab meelsasti inimesega ka elupaika. Tema lemmikistumiskohad võivad…

Vainurästas

Vainurästas Eestis elava viie rästaliigi seas on vainurästas pesamuna. Kõige pisem. Aga kuna rästad ei kuulu sugugi mitte meie väiksemate laululindude hulka vaid vastupidi, hoopis kogukamate, siis ei ole ka vainurästas laululindude hulgas üldsegi mitte väikesekasvuline. Tema 70-grammine kehakaal ületab meie pisima linnu, pöialpoisi kaalu enam kui kümnekordselt (11-14 korda). Vainurästast on hea ära tunda.…

Musträstas

Musträstas Paljudel meist, ennekõike linnaelanikel, seisab ees terve talv koos musträstastega. Eriti aedlinnades meeldib musträstale niivõrd, et ta ei näe mingit mõtet riskantset rännuteed ette võtta. Kompostihunnikud, solgiaugud ja lindude toidumajad katavad ju talveperioodiks rikkaliku laua. Igal juhul, kui „rikkalik” on ehk veidi liialdatud, siis vähemalt „elab ära” võib küll öelda. Aedadel on ju lisaks…

Lepalind

Lepalind Lapsed pakivad ranitsaid ning sätivad kooli minema, lepalinnud aga pugivad veel viimaseid eestimaiseid putukaid ning sätivad sulgi Aafrika-reisiks korda. Lepalind on oma nime saanud „lepakarva“ rinnaesisest ja sabast. Isegi kui näeme teda vaid hetkeks, enne kui ta varjuda jõuab, võimaldab tema ergas saba linnu ära määrata. Teisi „tulisabasid“ meie värvuliste hulgas pole. Tõsi küll,…

Metskurvits

Metskurvits Metskurvitsa ehk suupärasemalt nepi mängulendude aeg on kestnud juba üle kahe kuu ja kestab enam kui kuu aega veel. Juba märtsis jõuavad nad tavaliselt Lääne-Euroopast tagasi ning aprilli algupoolel alustavad oma niisketes metsatukkades asuvate pesitsusalade kohal õhtuseid lennutiire. Sealjuures vaheldumisi krooksudes ja piiksudes. See on tõeline nepiromantika, kui nad pärast päikeseloojangut üle metsaäärse taluõue…

Hallpea-rähn

Hallpea-rähn Rändlinde saabub iga päevaga kümnete ja sadade kaupa. Näeme neid parvedena taevas ja maa peal, kuuleme hõiskamas aias, pargis, metsas, põllul. Aga hõiskavad needki, kes ei rännanud kuhugi. Näiteks rähnid. Nende hulgas rohelise kuue ning halli peaga hallpea-rähnid. Mõedakal mu koduakna taga olid sel talvel hallpead igapäevased külalised. Vaevalt et mu oma hall pea…

Sinitihane

Sinitihane Sinitihane, ukraina keeles cини́ця блаки́тна, on ainus meie linnuriigi esindaja, kes kannab Ukraina lipu värvides sulestikku. Paljud meist kannavad praegusel ajal Ukrainale toetuse avaldusena rinnal sinikollast lindikest, sinitihane on seda värvikombinatsiooni kandnud aegade algusest. Tõsi, ega see lipuvärvide kandmine sinitihasele siiski ukrainlaste silmis mingit eristaatust pole andnud. Ukrainlaste jaoks on 270 Ukrainas pesitseva linnuliigi…

Porr

Porr Meie metsade ja parkide ühel omapärasemal linnuliigil porril on lauluhooaeg alanud. Tänavuaastast esimest porrilaulu kuulsin Uljaste järve äärsel matkarajal juba 8. jaanuari keskpäeval. Mäletan, et kord aastate eest hilistalvises või varakevadises kodumetsas kõndides naelutas mind paigale kuuldud hoogne linnulaul. Salu-lehelind? Võimatu! Metsvint juba laulab? Kahtlane. Sinitihane? Siin okasmetsas pole teda kohanud… Uus lauluesitus seadis…