Hõbehaigur

Hõbehaigur Hõbehaigur on nii valge sulestikuga, kui üldse olla saab. Valge nagu luik ja üpris suur lind, kuid suuruselt jääb ta luikedele siiski tublisti alla. Meie suurimast linnust kühmnokk-luigest erineb hõbehaigru kehakaal ligi kümnekordselt. Samas ega tiibade siruulatus luige omast palju ei erinegi, ca 1,5m luige 2-2,4m vastu. Hõbehaigru arvukus aga kasvab Eestimaal lausa “mühinal”.…

Jõgivästrik

Jõgivästrik Jõgivästrikut tasub otsima minna jõgede äärest. Mida kiirevoolulisem jõgi, seda paremini jõgivästrikule sobib. Ehkki vene, saksa ja soome keeles kannab ta hoopis mägivästriku nime. Ladina ja inglise keeles on ta aga hall västrik. Justkui linavästrikust saaks veel hallim olla. Ju on talle see nimi pandud pigem kuldhänilasega võrdluseks, kellel sulestikus kollast rohkem. Jõgivästrikul on…

Ristpart

Ristpart Juba märtsis hakkavad esimesed ristpardid rännuteedelt tagasi jõudma, tänavu kohtasin esimesi ristparte 12. märtsil Saaremaa rannikul. Kindlasti ei jää ristpardid lahtiste silmadega liikuvatele loodusesõpradele märkamata, sest nii värvikirevat parti teist polegi. Lisaks uhkele väljanägemisele on ristpardid ka oluliselt kogukamad kui teised pardid, peaaegu et väikese hane mõõtu. Ja ega see väga vale võrdlus olegi,…

Väike-kirjurähn

Väike-kirjurähn “Pii-pii-pii-pii” kostub puuvõrast. Mahedalt, mitte jõuliselt nagu maikuus väänkael piibutab. Ja olgugi, et väänkael on keskmise laululinnu suurune, üldse mitte nagu õige rähni mõõtu, on temast veelgi pisem rähn olemas. See on väike-kirjurähn. Väike-kirjurähn näeb välja nagu kirjurähnid ikka, musta-valgekirju sulestikuga, isalinnul pealagi punane. Aga mõõdud on miniatuursed, enam-vähem varblase mõõtu. Seetõttu pole harv…

Sabatihane

Sabatihane Kui lindude väljanägemist salapärase „nunnumeetriga“ mõõta, lööks sabatihane kindlasti selle aparaadi näidu põhja. Tavaliselt on just linnu- ja loomalapsed need, kes eriti „nunnud“ välja näevad, kuid sabatihase näost ei kao nunnu ilme ka täiskasvanuna. Imepisike must nokk ja säravmustad silmad valges ümmarguses näokeses mõjuvad hurmavalt. Ja kogu sabatihase roosakas keha mõjub pehme ümara sulepallina,…

Must-toonekurg

Must-toonekurg Õige pea, septembris, lahkuvad meilt pikale rännuteele viimased must-toonekured. Ei ole muidugi mõtet õue joosta ega traatidelt mustavaid toonekureparvi otsida, seal istuvad hoopis väiksemad linnud. Musta-toonekurge näeme üldse väga harva, mitte ainult sügisel. Ka kevadel ja suvel me neid eriti ei näe, kuna mustad toonekured erinevalt valge-toonekurgedest hoiduvad inimestest eemale, laantesügavustesse. Sealgi pole neid…

Hall-kärbsenäpp

Hall-kärbsenäpp Juba mai lõpust alates on paljudel meist koduaias toimetamas üks tagasihoidliku väljanägemisega vaikne linnuke. Sulestik on tal hallides toonides, alapool heledam, rinnal tumedamad triibud. Kuna hall-kärbsenäpil ka õiget laulu pole, võikski ta jääda märkamata, kuid nähtavaks oskab ta ennast käitumisega teha. Hall-kärbsenäpp ei pelga inimest, seetõttu jagab meelsasti inimesega ka elupaika. Tema lemmikistumiskohad võivad…

Vainurästas

Vainurästas Eestis elava viie rästaliigi seas on vainurästas pesamuna. Kõige pisem. Aga kuna rästad ei kuulu sugugi mitte meie väiksemate laululindude hulka vaid vastupidi, hoopis kogukamate, siis ei ole ka vainurästas laululindude hulgas üldsegi mitte väikesekasvuline. Tema 70-grammine kehakaal ületab meie pisima linnu, pöialpoisi kaalu enam kui kümnekordselt (11-14 korda). Vainurästast on hea ära tunda.…

Pöialpoiss

Pöialpoiss Lumivalgekese muinasjutus on tegelasteks seitse pöialpoissi, aga nendest täna juttu ei tule. Lind, kes kannab pöialpoisi nime, on samuti selle saanud oma väiksuse tõttu, tegemist on Euroopa pisima linnuga. Sümboolselt on selle linnukese valinud oma rahvuslinnuks üks Euroopa pisemaid riike Luksemburg. Oleme loodusfilmidest näinud, kuidas maailma väikseimad linnud koolibrid tiibu väristades ühe koha peal…

Suur-kirjurähn

Suur-kirjurähn „Rähn on lindude puusepp. Neid on mitu venda, kõik peavad sedasama ametit,“ arvas rähnidest Carl Robert Jakobson ligi poolteist sajandit tagasi. Ja tõepoolest on vennad rähnid puusepa ametit pidanud aastasadu. Eesti üheksast vennast on kõige tuntum ja arvukam kireva sulestikuga suur-kirjurähn. Pärast loomade loomist võtnud Vanataat nende värvimise käsile, värvides igaüht nii, kuidas keegi…