Pöialpoiss

Pöialpoiss Lumivalgekese muinasjutus on tegelasteks seitse pöialpoissi, aga nendest täna juttu ei tule. Lind, kes kannab pöialpoisi nime, on samuti selle saanud oma väiksuse tõttu, tegemist on Euroopa pisima linnuga. Sümboolselt on selle linnukese valinud oma rahvuslinnuks üks Euroopa pisemaid riike Luksemburg. Oleme loodusfilmidest näinud, kuidas maailma väikseimad linnud koolibrid tiibu väristades ühe koha peal…

Suur-kirjurähn

Suur-kirjurähn „Rähn on lindude puusepp. Neid on mitu venda, kõik peavad sedasama ametit,“ arvas rähnidest Carl Robert Jakobson ligi poolteist sajandit tagasi. Ja tõepoolest on vennad rähnid puusepa ametit pidanud aastasadu. Eesti üheksast vennast on kõige tuntum ja arvukam kireva sulestikuga suur-kirjurähn. Pärast loomade loomist võtnud Vanataat nende värvimise käsile, värvides igaüht nii, kuidas keegi…

Puukoristaja

Puukoristaja Nüüd, kus miinuskraadid enam väga harvad külalised pole, sigineb koduaedadesse aina enam linnukesi uurima, kas juba toidumajakesed välja pandud ja neisse seemneid puistatud. Tihastega hästi seltsiv puukoristaja on talviti sage külaline toidumajakestes. Ta on tihastest suurem ja tugevam ning konkurentsi korral paneb selle ka maksma. Oma voolujoonelise keha, sinihalli ülapoole, lühikese saba ja roostekarva…

Kühmnokk-luik

Kühmnokk-luik „Valge nagu luik“ tavatsetakse öelda inimese kohta, kelle ihu pole päikest näinud. Luiged on kogu aeg päikese käes, kui päike paistab, aga ikka valged. Valged nagu lumi. Lume tulekuks peaksid luiged küll rändlindudena meilt juba lahkunud olema, kuid kaugeltki mitte kõik kühmnokad ei lenda talveks soojematele aladele. Eestis talvituvate kühmnokk-luikede arvukuseks hinnatakse, sõltuvalt talve…

Jää-tormilind

Jää-tormilind Põhjameredel, Vaikse ookeani ja Atlandi ookeani põhjaosas on üks tavalisemaid merelinde jää-tormilind. See, kuidas nad sirgete väljasirutatud tiibadega veepinna kohal liuglevad, on omaette vaatepilt. Meremeestel laevatekilt on seda tore jälgida. Nende tiivad võivad peaaegu vett puudutada, kuid ometi kontrollivad nad seda imeväikest vahemaad täiuslikult ning alati suudavad lainetega pihtasaamisest hoiduda. Nad on tuulte ja…

Siidisaba

Siidisaba “Peeglike, peeglike seina peal, milline lind on kauneim me maal?”, oleks põhjust siidisabal inimelamutes leiduvat edevat mööblitükki tülitada. Milline võiks vastus olla? Maitse asi, aga siidisabal oleks põhjust vastuseks enda nime oodata küll. Tema vastu on ju Looja helde olnud. Ei saaks öelda, et välimus just üle pakutud on, aga kindlasti ka mitte liiga…

Sookurg

Sookurg September on sookurgede rännuaeg. Kuresõpradele tõeline tipphetk. Ühelgi teisel ajal aastas pole meil nii palju sookurgi liikvel, eriti veel suurte seltskondadena. Meie oma sookurgedele lisandub suurte parvedena külalisi põhjast ning kirdest – Soomest, Karjalast ja Leningradi oblastist Venemaalt. Korraga peatub meil septembris tervelt 30 000 kuni 40 000 sookurge. Sama hulk väikseid värvulisi võiks siin…

Siisike

Siisike Siisikesel on ilus nimi. Küllap teataksegi siisikest nime poolest hästi, lindu ennast aga tunnevad vähesed looduses ära. On ju lind õige pisike ning enamasti tegutseb kõrgetes puuvõrades, kust ta leiab toidu ning kuhu ehitab ka pesa. Kõige parem on siisikesega tuttavaks saada juhul, kui ta hakkab külastama toidumaja meie koduaias. Minu aias ongi siisikesed…

Kalakajakas

Kalakajakas Oktoober on kalakajaka lahkumise aeg. Talvepuhkusele. Terve septembri oleme saanud jälgida põldudele kogunevaid suuri mitmetuhandepealisi kajakaparvi, kel eesmärgiks oktoobris teele asuda. Teekond pole küll teab mis pikk, kaugel need Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa või Hispaania ikka on. Aga annab sinnagi lennata, kui selleks oma ihurammu pead kasutama. Kalakajakas on meil üks tavalisemaid kajakaliike. Kohtame teda…

Valgepõsk-lagle

Valgepõsk-lagle Oktoobris on Lääne- ja Põhja-Eesti põllud, heinamaad ja rannakarjamaad lagledest tulvil. Niisama nagu kevadel aprillis-mais. Sest Eesti on just paraja koha peal, et teha üks pikem, nädalaid kestev rändepeatus teel arktiliselt Novaja Zemljalt Hollandisse. Just Hollandi madalad rohumaad sobivad valgepõsk-lagledele kõige paremini talve möödasaatmiseks, aga kuna ka meie põllud ja heinamaad on neile igati…