Hõbehaigur

Hõbehaigur Hõbehaigur on nii valge sulestikuga, kui üldse olla saab. Valge nagu luik ja üpris suur lind, kuid suuruselt jääb ta luikedele siiski tublisti alla. Meie suurimast linnust kühmnokk-luigest erineb hõbehaigru kehakaal ligi kümnekordselt. Samas ega tiibade siruulatus luige omast palju ei erinegi, ca 1,5m luige 2-2,4m vastu. Hõbehaigru arvukus aga kasvab Eestimaal lausa “mühinal”.…

Jõgivästrik

Jõgivästrik Jõgivästrikut tasub otsima minna jõgede äärest. Mida kiirevoolulisem jõgi, seda paremini jõgivästrikule sobib. Ehkki vene, saksa ja soome keeles kannab ta hoopis mägivästriku nime. Ladina ja inglise keeles on ta aga hall västrik. Justkui linavästrikust saaks veel hallim olla. Ju on talle see nimi pandud pigem kuldhänilasega võrdluseks, kellel sulestikus kollast rohkem. Jõgivästrikul on…

Ristpart

Ristpart Juba märtsis hakkavad esimesed ristpardid rännuteedelt tagasi jõudma, tänavu kohtasin esimesi ristparte 12. märtsil Saaremaa rannikul. Kindlasti ei jää ristpardid lahtiste silmadega liikuvatele loodusesõpradele märkamata, sest nii värvikirevat parti teist polegi. Lisaks uhkele väljanägemisele on ristpardid ka oluliselt kogukamad kui teised pardid, peaaegu et väikese hane mõõtu. Ja ega see väga vale võrdlus olegi,…

Sabatihane

Sabatihane Kui lindude väljanägemist salapärase „nunnumeetriga“ mõõta, lööks sabatihane kindlasti selle aparaadi näidu põhja. Tavaliselt on just linnu- ja loomalapsed need, kes eriti „nunnud“ välja näevad, kuid sabatihase näost ei kao nunnu ilme ka täiskasvanuna. Imepisike must nokk ja säravmustad silmad valges ümmarguses näokeses mõjuvad hurmavalt. Ja kogu sabatihase roosakas keha mõjub pehme ümara sulepallina,…

Must-toonekurg

Must-toonekurg Õige pea, septembris, lahkuvad meilt pikale rännuteele viimased must-toonekured. Ei ole muidugi mõtet õue joosta ega traatidelt mustavaid toonekureparvi otsida, seal istuvad hoopis väiksemad linnud. Musta-toonekurge näeme üldse väga harva, mitte ainult sügisel. Ka kevadel ja suvel me neid eriti ei näe, kuna mustad toonekured erinevalt valge-toonekurgedest hoiduvad inimestest eemale, laantesügavustesse. Sealgi pole neid…

Hall-kärbsenäpp

Hall-kärbsenäpp Juba mai lõpust alates on paljudel meist koduaias toimetamas üks tagasihoidliku väljanägemisega vaikne linnuke. Sulestik on tal hallides toonides, alapool heledam, rinnal tumedamad triibud. Kuna hall-kärbsenäpil ka õiget laulu pole, võikski ta jääda märkamata, kuid nähtavaks oskab ta ennast käitumisega teha. Hall-kärbsenäpp ei pelga inimest, seetõttu jagab meelsasti inimesega ka elupaika. Tema lemmikistumiskohad võivad…

Vainurästas

Vainurästas Eestis elava viie rästaliigi seas on vainurästas pesamuna. Kõige pisem. Aga kuna rästad ei kuulu sugugi mitte meie väiksemate laululindude hulka vaid vastupidi, hoopis kogukamate, siis ei ole ka vainurästas laululindude hulgas üldsegi mitte väikesekasvuline. Tema 70-grammine kehakaal ületab meie pisima linnu, pöialpoisi kaalu enam kui kümnekordselt (11-14 korda). Vainurästast on hea ära tunda.…

Rohevint

Rohevint Rohevinti võime oma koduaias kohata aastaringselt. Seda muidugi juhul, kui selleks on täidetud tema poolt nõutud tingimused. Talvel on tal aeda asja juhul, kui seal toidumaja olemas ja selles rikkalikult seemneid. Suvel aga vajab ta pesitsemiseks tihedaid põõsaid, kas kuuski, elupuid või kadakaid. Sagedasti on koduaia servas kasvamas kuusehekk, see on rohevindile ideaalne pesitsuspaik.…

Musträstas

Musträstas Paljudel meist, ennekõike linnaelanikel, seisab ees terve talv koos musträstastega. Eriti aedlinnades meeldib musträstale niivõrd, et ta ei näe mingit mõtet riskantset rännuteed ette võtta. Kompostihunnikud, solgiaugud ja lindude toidumajad katavad ju talveperioodiks rikkaliku laua. Igal juhul, kui „rikkalik” on ehk veidi liialdatud, siis vähemalt „elab ära” võib küll öelda. Aedadel on ju lisaks…

Lauk

Lauk Kanad on igavesed riiukuked. Vesikanad. Laugud kandsid varem vesikana nime, nüüd on neil eriti lihtne ja lühike nimi. Aga agressiivsusega paistsid nad silma vesikanadena ja ei erine mõistagi nende käitumine laukudena mitte grammigi. Tõsi küll – riidu kisuvad nad üksnes pesitsusperioodil, praegu puhkavad närve. Sügisel sobib neile seltsielu hästi, suurtes parvedes naudivad nad oktoobris…