Rüüt

Rüüt Kas olete kunagi kohtunud selle kurvameelselt hüüdva rabalinnuga? Kui kevadel-suvel lagerabasse pole sattunud, siis tõenäoliselt mitte. Aga see kohtumine oleks kindlasti seda väikest vaeva väärt, isegi sääskede massirünnakud on tühiasi võrreldes elamusega, mida üks rüüt rabamaastikus pakkuda võib. Seega, tasub just juunis sammud seada lähimasse rappa, olgu selleks siis Tudu või Ohepalu või mõni…

Väänkael

Väänkael Külvilind on kohale jõudnud, põllumehi külvile kamandama: „tee, tee, tee, tee…“. Nii tundis väänkaela vanarahvas. Pigem hõiskab väänkael siiski jõuliselt „piip-piip-piip-piip-piip…“ ja ennekõike hoidku nüüd sipelgad piip ja prillid, sest neid langeb väänkaela saagiks suve jooksul loendamatul hulgal. Ainuüksi ühe päeva jooksul toovat väänkael poegadele üle kümne tuhande sipelganuku. Tõeline sipelgaõgija! Aga mis sinna…

Must-kärbsenäpp

Must-kärbsenäpp Kel koduaias mõni pesakast üles pandud, on kindlasti must-kärbsenäpiga vägagi tuttav. Need linnud asustavad pesakaste suurima heameelega ning on varmad ägedaid võitlusigi maha pidama tihastega või teiste liikidega, kes enne kärbsenäppide saabumist aprilli lõpus või mai alguses, on pesakasti elama asunud. Väikestelt tihastelt või lepalinnult võib õnnestuda pesakast ka üle lüüa, kuid rasvatihase või…

Naerukajakas

Naerukajakas Nimest lähtuvalt peaks see küll üks lõbus lind olema. Sest sarnast nime kannab ta ka mõnedes muudes keeltes, kasvõi soomlaste naurulokki või sakslaste Lachmöwe. Või ka ladinakeelne Larus ridibundus, mis oma kõlalt iseenesestki naljakas tundub, ei tähenda samuti muud kui naervat kajakat. Tegelikult pole muidugi teada, kas naerukajakas üldse nalja mõistab ja kas ta…

Suitsupääsuke

Suitsupääsuke Homme, 01. mail on Eesti Ornitoloogiaühingu sünnipäev, suur juubel. Kuna ornitoloogiaühingu logo kaunistab suitsupääsuke, on vältimatu just tema nimetamine selle nädala linnuks. Eks aprilli lõpus-mai alguses on alati ka suitsupääsukesi koju tagasi oodata. Tänavu on Lääne-Virumaal teada esmakordne suitsupääsukese kohtamine 18. aprillist, mil Väike-Maarja linnuvaatleja Jaana Vain kohtas meie rahvuslindu Eisma sadamas. Rahvuslinnu tiitlit…

Metsvint

Metsvint Suurest metsvintide armeest on eliitüksused tänaseks pärale jõudnud. See lind on eriline nähtus meie linnuriigis. Eriline selle poolest, et on nii tavaline. Suvepoolaastal on peaaegu võimatu liikuda ükskõik millises maastikus, kus vähegi puid kasvab, kohtamata igal sammul metsvinti. Olgu siis metsateel või linnatänaval, pargis või rabamännikus. Mõnikord võib tema pidev valjuhäälne laul tüütavakski muutuda,…

Tikutaja

Tikutaja Tikutaja ehk taevasiku möhitamiseta taevakõrgustes ei kujuta kevadet ettegi. Ikka „mehehehe… mehehehe“, justkui kits mökitaks taevas. Sellest ka laialt levinud taevasiku nimi. Kuna see möhitamine on niivõrd erinev teistest kevadhäältest, teatakse seda lindu hästi, iseasi kas ka tema õiget nime. Tikutaja nimi pärineb ju linnu teisest laulusalmist „tikut-tikut-tikut“. Tikutamist ja möhitamist kuuleme sageli vaheldumisi,…

Kormoran

Kormoran Mäletan, et kui mina veel (hea) laps olin, käisid meie linnuhuvilised kormorane imetlemas Volga deltas ja mujal lõunapoolsetel aladel, kuhu tollal võimalik sõita oli. Meil selliseid eksoote ei elanud, ei osanud aimatagi, et nüüd juba 30 aastat tagasi nad ka Eesti aladele pesitsema asuvad. Praegu hinnatakse Eesti kormoranipopulatsiooni suuruseks umbes 10 000 paari! Sisemaalaste jaoks…

Kivitäks

Kivitäks Rändlinde saabub iga päevaga lõunamaareisilt tagasi üha rohkem ja rohkem. Aprilli keskpaigast alates hakkavad öö varjus naasema ka halli-musta-valgekirjud kivitäksid. Need on varblasesuurused linnukesed, keda pole küll teab kui palju, kuid kes sageli inimese läheduses elupaiga sisse seavad ning seetõttu ka silma hakkavad. Kõige sagedamini kohtame kivitäkse mererannikul ja põldudevahelistes kivihunnikutes, kuid ka asulates…

Linavästrik

Linavästrik See, et lätlaste rahvuslind Eesti Ornitoloogiaühingu juubeliaastal Virumaa Teataja esimeseks nädala linnuks sattus, on ootamatu. Selle rahvasuus  jäälõhkujaks kutsutava linnukese rändelt saabumise aeg on ju alles märtsi lõpus – aprilli alguses, jäämineku aegu. Mullu kohtasin esimest linavästrikku 20. märtsil Vergi sadamas. Kuid kui tänavu 1. jaanuari hommikul Vinni vallas Vetiku Väikejärve jääl linavästrikku silmasin,…