Rohevint Rohevinti võime oma koduaias kohata aastaringselt. Seda muidugi juhul, kui selleks on täidetud tema poolt nõutud tingimused. Talvel on tal aeda asja juhul, kui seal toidumaja olemas ja selles rikkalikult seemneid. Suvel aga vajab ta pesitsemiseks tihedaid põõsaid, kas kuuski, elupuid või kadakaid. Sagedasti on koduaia servas kasvamas kuusehekk, see on rohevindile ideaalne pesitsuspaik.…
Musträstas Paljudel meist, ennekõike linnaelanikel, seisab ees terve talv koos musträstastega. Eriti aedlinnades meeldib musträstale niivõrd, et ta ei näe mingit mõtet riskantset rännuteed ette võtta. Kompostihunnikud, solgiaugud ja lindude toidumajad katavad ju talveperioodiks rikkaliku laua. Igal juhul, kui „rikkalik” on ehk veidi liialdatud, siis vähemalt „elab ära” võib küll öelda. Aedadel on ju lisaks…
Lauk Kanad on igavesed riiukuked. Vesikanad. Laugud kandsid varem vesikana nime, nüüd on neil eriti lihtne ja lühike nimi. Aga agressiivsusega paistsid nad silma vesikanadena ja ei erine mõistagi nende käitumine laukudena mitte grammigi. Tõsi küll – riidu kisuvad nad üksnes pesitsusperioodil, praegu puhkavad närve. Sügisel sobib neile seltsielu hästi, suurtes parvedes naudivad nad oktoobris…
Hõbekajakas Sel keskeltläbi kilosel linnumürakal on väärikas nimi. Sellist hõbedast nime kannab ta ka ladina, saksa, vene ja muudeski keeltes. Eks ikka hõbedasena näiva sulerüü pärast. Lind näibki tegelikult väga kaunis ja väärikas… kui ta just linnatolmus või prügilates end ära pole määrinud. Hõbekajakat võime kohata erinevais paigus. Linnainimestele on ta tuttav linnatänavailt, saarlastele ja…
Lepalind Lapsed pakivad ranitsaid ning sätivad kooli minema, lepalinnud aga pugivad veel viimaseid eestimaiseid putukaid ning sätivad sulgi Aafrika-reisiks korda. Lepalind on oma nime saanud „lepakarva“ rinnaesisest ja sabast. Isegi kui näeme teda vaid hetkeks, enne kui ta varjuda jõuab, võimaldab tema ergas saba linnu ära määrata. Teisi „tulisabasid“ meie värvuliste hulgas pole. Tõsi küll,…
Räästapääsuke Niisama nagu oleksid keraamikud tööta ilma savita, oleks ilma selle ehitusmaterjalita räästapääsukesedki pesadeta. Kuigi laulusalm ütleb “Pääsuke mu akna taga poegadele pesa teeb, kord ta kannab kõrsi nokas, kord toob pehmeid ebemeid…”, on olulisim ehitusmaterjal nii suitsu- kui räästapääsukestel siiski savi. Kõrsi ja pehmemat ainest läheb tarvis alles siis, kui savist kumer ehitis räästa…
Merisk Juuli esimestel päevadel saavad meriskinoorukid tuule tiibadesse. Veidi üle kuu on möödas päevast, mil nad nokaga munakoorde praod toksisid ning esimest korda päevavalgust nägid. Ning kive. Õige pisikesi ja veidi suuremaid ning taamal ka päris hiiglaslikke. Just rannakivide vahel iga meriskilaps ellu astubki. Koduseinad on ema hoolega pisikestest kivikestest ja rannakarpidest kokku ladunud. Ja…
Hahk Kui popikoon Lady Gaga teada saaks, et ta nimi vene keeles hahka tähendab, ta ilmselt ei rõõmustaks, sest lamedalaubaline hahamamma kuigi arukas välja ei näe. Eks isahahal ole sama lame laup, aga tal on vähemalt kevadel uhke pulmaülikond: pealt valge, alt must, eest roosakas ja kaelalt heleroheline. Praegu, keset suve, pole aga neilgi millegagi…
Suurkoovitaja Suurkoovitaja on kõige suurem kurvitsaline, keda meil kohata võib. Justkui väiksemat sorti hani patseeriks heinamaal … aga nokk reedab, et see ei saa olla ükski teine lind. Sellist pikka ja kaardus nokka teistel pole. Tahtmatult tekib küsimus, kas see talle tüliks pole? Aga küllap ta on sellise nokaga harjunud ning oskab seda enda huvides…
Metskurvits Metskurvitsa ehk suupärasemalt nepi mängulendude aeg on kestnud juba üle kahe kuu ja kestab enam kui kuu aega veel. Juba märtsis jõuavad nad tavaliselt Lääne-Euroopast tagasi ning aprilli algupoolel alustavad oma niisketes metsatukkades asuvate pesitsusalade kohal õhtuseid lennutiire. Sealjuures vaheldumisi krooksudes ja piiksudes. See on tõeline nepiromantika, kui nad pärast päikeseloojangut üle metsaäärse taluõue…