Rohevint Rohevinti võime oma koduaias kohata aastaringselt. Seda muidugi juhul, kui selleks on täidetud tema poolt nõutud tingimused. Talvel on tal aeda asja juhul, kui seal toidumaja olemas ja selles rikkalikult seemneid. Suvel aga vajab ta pesitsemiseks tihedaid põõsaid, kas kuuski, elupuid või kadakaid. Sagedasti on koduaia servas kasvamas kuusehekk, see on rohevindile ideaalne pesitsuspaik.…
Musträstas Paljudel meist, ennekõike linnaelanikel, seisab ees terve talv koos musträstastega. Eriti aedlinnades meeldib musträstale niivõrd, et ta ei näe mingit mõtet riskantset rännuteed ette võtta. Kompostihunnikud, solgiaugud ja lindude toidumajad katavad ju talveperioodiks rikkaliku laua. Igal juhul, kui „rikkalik” on ehk veidi liialdatud, siis vähemalt „elab ära” võib küll öelda. Aedadel on ju lisaks…
Hallvares Lindude sügisränne kestab pikalt ning minejaid jätkub mitmeks kuuksd. On ka mahajääjaid, kellega koos veedame talve siinmail. Üks selline on vares, tuttav tegelane igaühele. Tegelikult on varesedki väikestviisi rändlinnud. Aga veebruaris-märtsis on nad juba tagasi. Kui üldse ära käivadki. Ega vana vares enam suurt reisida viitsi, see rohkem noorte lõbu. Aga tore, kui noored…
Hõbekajakas Sel keskeltläbi kilosel linnumürakal on väärikas nimi. Sellist hõbedast nime kannab ta ka ladina, saksa, vene ja muudeski keeltes. Eks ikka hõbedasena näiva sulerüü pärast. Lind näibki tegelikult väga kaunis ja väärikas… kui ta just linnatolmus või prügilates end ära pole määrinud. Hõbekajakat võime kohata erinevais paigus. Linnainimestele on ta tuttav linnatänavailt, saarlastele ja…
Räästapääsuke Niisama nagu oleksid keraamikud tööta ilma savita, oleks ilma selle ehitusmaterjalita räästapääsukesedki pesadeta. Kuigi laulusalm ütleb “Pääsuke mu akna taga poegadele pesa teeb, kord ta kannab kõrsi nokas, kord toob pehmeid ebemeid…”, on olulisim ehitusmaterjal nii suitsu- kui räästapääsukestel siiski savi. Kõrsi ja pehmemat ainest läheb tarvis alles siis, kui savist kumer ehitis räästa…
Kuldnokk Esimene kuldnokk käis mu koduaia pesakasti uudistamas juba veebruari keskel, kuid see oli juhuslik seikleja, päris oma kuldnokad saabusid 23. märtsil talviselt reisilt tagasi. Neli-viis kuud veetsid nad Lääne-Euroopas. Selleks paigaks võis olla Inglismaa või Holland, Iirimaa või Prantsusmaa, aga suure tõenäosusega hoopis Belgia, kus on hea kodune tunne koos Eestist pärit Europarlamendi saadikutega…
Kaelus-turteltuvi 2022. aastal möödus 65 aastat kaelus-turteltuvi Eestis pesitsemise algusest. Esialgu türgi-turteltuvi nime kandnud lind, kellel praegu paralleelnimeks pargi-turteltuvi, pole meil senimaani kuigi arvukaks liigiks saanud, aga 100 kuni 150 paari meil ikka igal aastal pesitseb, nendest umbes kümnendik meie maakonnas. Lõuna ja lääne poole reisides saadab tema gu-guutamine meid aga kõikjal. Tegelikult jõudis see…
Harakas Usun, et harakat tunnevad kõik inimesed. Selliseid linde, kes kõigile teada, on tegelikult väga vähe, mistõttu harakas võib oma staatuse üle uhke olla. Ja uhke olemiseks on harakal põhjuseid teisigi – tegemist on ühe intelligentsema linnuliigiga kõigi suleliste seas, tema aju on oluliselt käärulisem kui enamustel lindudel. Vaid tema lähisugulaste, teiste vareslaste arukus on…
Kodutuvi Kord eksinud vaene tütarlaps metsas ära. Ingel tulnud ta juurde ja andnud talle sulise kuue. Selle kuue varal lennanud ta metsast välja, kuid moondunud ise tuviks. Et tuvi inimesest tekkinud, on ta inimese juurde jäänud elama. Selline on legend. Päris elus asjad muidugi nii lihtsad ja ilusad pole. Kodutuvi on aretatud hoopiski kaljutuvist, keda…
Hakk Just oktoobris on hakinoorukite arvates see aeg, kus kodukandis juba piisavalt ringi vaadatud ning hing ihkab kaugemaid paiku kaeda. Said nad ju juba enne jaanipäeva tuule tiibadesse, olles eelnevalt oma esimese elukuu veetnud kas lärmakas ühiselamus kusagil kirikutornis või mujal müürilõhedes, õõnsate puudega mõisapargis või koguni korstnas. Muidugi on suur hulk noorukeid pärit ka…