Sabatihane Kui lindude väljanägemist salapärase „nunnumeetriga“ mõõta, lööks sabatihane kindlasti selle aparaadi näidu põhja. Tavaliselt on just linnu- ja loomalapsed need, kes eriti „nunnud“ välja näevad, kuid sabatihase näost ei kao nunnu ilme ka täiskasvanuna. Imepisike must nokk ja säravmustad silmad valges ümmarguses näokeses mõjuvad hurmavalt. Ja kogu sabatihase roosakas keha mõjub pehme ümara sulepallina,…
Rohevint Rohevinti võime oma koduaias kohata aastaringselt. Seda muidugi juhul, kui selleks on täidetud tema poolt nõutud tingimused. Talvel on tal aeda asja juhul, kui seal toidumaja olemas ja selles rikkalikult seemneid. Suvel aga vajab ta pesitsemiseks tihedaid põõsaid, kas kuuski, elupuid või kadakaid. Sagedasti on koduaia servas kasvamas kuusehekk, see on rohevindile ideaalne pesitsuspaik.…
Musträstas Paljudel meist, ennekõike linnaelanikel, seisab ees terve talv koos musträstastega. Eriti aedlinnades meeldib musträstale niivõrd, et ta ei näe mingit mõtet riskantset rännuteed ette võtta. Kompostihunnikud, solgiaugud ja lindude toidumajad katavad ju talveperioodiks rikkaliku laua. Igal juhul, kui „rikkalik” on ehk veidi liialdatud, siis vähemalt „elab ära” võib küll öelda. Aedadel on ju lisaks…
Vesipapp Talvel on paljud veekogud jäätunud. Kuid leidub ka jäävaba vett, eelkõige kiirevoolulistel jõelõikudel. Kaugel põhjas, tundraaladel, jäätuvad needki ära. Seepärast on sunnitud ka sealne elanik vesipapp talisupluspaiku lõunapoolsetelt laiuskraadidelt otsima. Meie elame vesipapi arvates lõunamaal. Ega tegelikult polegi vesipapp kirglik talisuplusfanaatik supluse enda pärast, vaid see komme on talle eluliselt vajalik. Nimelt on tema…
Krüüsel Jõulude lähenedes võiks kirjutada mõnest linnust, kellel sulestikus rohkem või veel rohkem jõuluvana kuue värvi leidub. Näiteks leevikesest või käbilinnust või punarinnast. Mängin aga väikse vingerpussi ning kirjutan hoopiski linnust, kellel jalad ilusad punased. Krüüslil sulestikus peale musta ja valge muid värve pole, aga see-eest on jalad täiesti punased. Just seda värvi nagu jõuluvana…
Jääkoskel Jaanuaris on enamus veekogusid jääkaane all. Jääkosklal pole aga vaatamata oma nimele jääga miskit peale hakata. Ei kõlba see toiduks ega lase toidule ligi. Seetõttu kohtame talvel jääkosklaid ikkagi seal, kus vaba vett on. Sest jääkosklale sobivad suupisted – väikesed kalad – elavad ju vees. Neid püüab ta sukeldudes kuni nelja meetri sügavuselt. Õnneks…
Kühmnokk-luik „Valge nagu luik“ tavatsetakse öelda inimese kohta, kelle ihu pole päikest näinud. Luiged on kogu aeg päikese käes, kui päike paistab, aga ikka valged. Valged nagu lumi. Lume tulekuks peaksid luiged küll rändlindudena meilt juba lahkunud olema, kuid kaugeltki mitte kõik kühmnokad ei lenda talveks soojematele aladele. Eestis talvituvate kühmnokk-luikede arvukuseks hinnatakse, sõltuvalt talve…
Siidisaba “Peeglike, peeglike seina peal, milline lind on kauneim me maal?”, oleks põhjust siidisabal inimelamutes leiduvat edevat mööblitükki tülitada. Milline võiks vastus olla? Maitse asi, aga siidisabal oleks põhjust vastuseks enda nime oodata küll. Tema vastu on ju Looja helde olnud. Ei saaks öelda, et välimus just üle pakutud on, aga kindlasti ka mitte liiga…
Kalakajakas Oktoober on kalakajaka lahkumise aeg. Talvepuhkusele. Terve septembri oleme saanud jälgida põldudele kogunevaid suuri mitmetuhandepealisi kajakaparvi, kel eesmärgiks oktoobris teele asuda. Teekond pole küll teab mis pikk, kaugel need Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa või Hispaania ikka on. Aga annab sinnagi lennata, kui selleks oma ihurammu pead kasutama. Kalakajakas on meil üks tavalisemaid kajakaliike. Kohtame teda…
Valgepõsk-lagle Oktoobris on Lääne- ja Põhja-Eesti põllud, heinamaad ja rannakarjamaad lagledest tulvil. Niisama nagu kevadel aprillis-mais. Sest Eesti on just paraja koha peal, et teha üks pikem, nädalaid kestev rändepeatus teel arktiliselt Novaja Zemljalt Hollandisse. Just Hollandi madalad rohumaad sobivad valgepõsk-lagledele kõige paremini talve möödasaatmiseks, aga kuna ka meie põllud ja heinamaad on neile igati…