Luuletus hangelinnust

Hangelind Valged linnud tuisulumes, siis kui lendab parv, oleks nagu inglid unes, kuid reaalsus karm. Arktikas, kus nende kodu, talvel liiga külm. Otsivad nad talvekodu seal, kus pehmem ilm. Rahvas tormikuulutajaks nimetanud neid, nimi lumelõoke vajaks kiidusõnu häid. Hangelindu kui ei tunneks eestimaine talv, loomata siis jäänud oleks hangelinnu salm. Raamatust: “Pöialpoiss – Made in…

Luuletus kevadekuulutajast

Kevadekuulutaja Lõoke jõudis lõunast koju, kui veel lumi oli maas. See ei rikkunud ta tuju, tuli esimeseks taas! Tuua kodustele sõnum, et on kevad saabumas, linnu arvates on mõnus, selle nimel kiirustas. Lendas kohe lõõritama, talvekülmad lakkasid. Taeva poole kõõritama inimesed hakkasid. Teadku kõik nüüd: käes on kevad! Rõõmsalt vulisevad veed. Külmad ilmad taganevad, tahenevad…

Luuletus talvikesest

Talvike Talvike on tore lind, alati on köitnud mind. Laulab, et see tee viib Riiga, uskuda ei tasuks liiga. Olgugi et mööda maad Riiga minna tõesti saab, aga lind ei mõelnud seda – kaasat püüdis meelitada. Raamatust: “Pöialpoiss – Made in Luxembourg”, lk 43

Luuletus linnalinust

Linnalind Hõbekajakale linnas oli prügi kõrges hinnas. Seda sõi ja seda seedis, konkurente ohtralt needis. Prügikastis tähtsalt soris, varblastega tüli noris. Tuvidele andis hoobi, kui need leidsid kuivand koogi. Pesapaigaks asja ajas lame katus korrusmajas. See nüüd peagi välja nägi nagu väike prügimägi. Arvas lind, et õige elu ongi see, kui kõikjal melu, kaunid värvilised…

Luuletus kiivitajast

Kiivitaja Kiivitaja tõstis kisa, kui ta nägi võõrast. Peletama oli visa teda pesa juurest. Kui sel võõral mõtted pahad, kohe kõik said teada. Kas ta tahab või ei taha, siin küll tegi vea ta. Kiivitajal pole isu saada võõralt tünga. Innukalt ta riidu kisub, tülitajat ründab. Nii on olnud läbi aja: kohe pärast talve kiivitaja…

Luuletus hiireviust

Hiireviu Põllu kohal keegi luurab, hiired nüüd on ohus. Hiireviu kui ringi tuulab, peidavad end rohus. Vahel viu ka istub postil, pilk on ikka terav. Hiir end unustab pruukostil, kaua ta veel elab? Hiireviul ju eesmärk selge – pojad vaja toita. Kuni väljas on veel valge, miski muu ei aita. Kui on lapsed ükskord suured,…

Luuletus harakast

Harakas Harakas ei tunne huvi reisimise vastu – sinna, kus on talvel suvi, eal ta jalg ei astu. Kuigi talv siin külmavõitu, arvab harakas vist – hamba alla leiab toitu kasvõi koerakausist. Ainult tegur üks on segav, häiritud on harakas – talvel natuke on igav, suvel mune varastas. Raamatust: Peep Veedla „Pöialpoiss – made in…

Luuletus öösorrist

Öösorr Öösorr tundub laisa näoga, päeval ongi unine. Veidi sarnaneb ta käoga, sarnasus vaid väline. Öösel männikus peab jahti kiletiivalistele. Vahepeal peab valvsalt vahti, laulujoru joriseb. Laul see meenutab tal vokki (nõnda arvab inimmeel), ise aga kuivand tokki, lösutades metsateel. Ega teda laisaks kulliks paha pärast narrita, öösel oleks rabamännik igav ilma sorrita. Raamatust: Peep…