Suurkoovitaja

Suurkoovitaja Suurkoovitaja on kõige suurem kurvitsaline, keda meil kohata võib. Justkui väiksemat sorti hani patseeriks heinamaal … aga nokk reedab, et see ei saa olla ükski teine lind. Sellist pikka ja kaardus nokka teistel pole. Tahtmatult tekib küsimus, kas see talle tüliks pole? Aga küllap ta on sellise nokaga harjunud ning oskab seda enda huvides…

Hallõgija

Hallõgija Olin toona veel poisiohtu, kui kibekiirel heinaajal vanematel heinamaal abiks käisin. Jalgratta jätsin hobustekopli okastraataia najale. Olin aga suisa segaduses, kui pärast ratast võtma minnes selle kodarate vahelt surnud hiire leidsin. Ja tagumise ratta kodaratest samuti. Ja siis veel paar hiirt okastraadi ogade otsast. Esimese hooga tundus see arusaamatu mõistatusena, kuid ringi vaadates hakkas…

Sookurg

Sookurg September on sookurgede rännuaeg. Kuresõpradele tõeline tipphetk. Ühelgi teisel ajal aastas pole meil nii palju sookurgi liikvel, eriti veel suurte seltskondadena. Meie oma sookurgedele lisandub suurte parvedena külalisi põhjast ning kirdest – Soomest, Karjalast ja Leningradi oblastist Venemaalt. Korraga peatub meil septembris tervelt 30 000 kuni 40 000 sookurge. Sama hulk väikseid värvulisi võiks siin…

Nurmkana

Nurmkana Nurmkanaseltskond, keda me praegu ringi näeme sibamas, on suvine perekond – isa, ema ja lapsed. Niimoodi üheskoos veedetakse aega kevadeni, mil otsitakse omale paarilised. Ja praeguse seltskonna suurus oleneb sellest, kui paljudel lastel on õnnestunud ellu jääda. Nurmkanadel on paljulapselised pered – lapsi võib kooruda üle kahekümne! Muiste munenud nurmkana vaid kaks muna ja…

Hänilane

Hänilane Kui juhtute kollast linavästrikku kohtama, pole see ei sidrunit mängiv ega kollatõbine linavästrik vaid hoopis hänilane. Linavästriku sugulane on ta aga küll ja mitmes teises keeles kannabki tegelikult nimetust “kollane linavästrik”. Näiteks soome ja vene keeles. Eesti keeles kandis ta aga aastakümneid tagasi lambahänilase nime. Mitte et ta kuidagi lamba moodi välja näeks, pigem…

Rüüt

Rüüt Kas olete kunagi kohtunud selle kurvameelselt hüüdva rabalinnuga? Kui kevadel-suvel lagerabasse pole sattunud, siis tõenäoliselt mitte. Aga see kohtumine oleks kindlasti seda väikest vaeva väärt, isegi sääskede massirünnakud on tühiasi võrreldes elamusega, mida üks rüüt rabamaastikus pakkuda võib. Seega, tasub just juunis sammud seada lähimasse rappa, olgu selleks siis Tudu või Ohepalu või mõni…