Krüüsel Jõulude lähenedes võiks kirjutada mõnest linnust, kellel sulestikus rohkem või veel rohkem jõuluvana kuue värvi leidub. Näiteks leevikesest või käbilinnust või punarinnast. Mängin aga väikse vingerpussi ning kirjutan hoopiski linnust, kellel jalad ilusad punased. Krüüslil sulestikus peale musta ja valge muid värve pole, aga see-eest on jalad täiesti punased. Just seda värvi nagu jõuluvana…
Jääkoskel Jaanuaris on enamus veekogusid jääkaane all. Jääkosklal pole aga vaatamata oma nimele jääga miskit peale hakata. Ei kõlba see toiduks ega lase toidule ligi. Seetõttu kohtame talvel jääkosklaid ikkagi seal, kus vaba vett on. Sest jääkosklale sobivad suupisted – väikesed kalad – elavad ju vees. Neid püüab ta sukeldudes kuni nelja meetri sügavuselt. Õnneks…
Suurim hani (hallhani) Kui öelda inimesele, et oled suurim hani, siis kindlasti ei meeldi see ka siis kui see on nali. Hallhanele reaalsus kuid, tal ongi suurim kere, ei puuduta see linde muid kui üksnes hanepere. Ka koduhanedele on hallhani esiemaks, ta seega haneetalon ja kasvab päris kenaks. Luuletused pärinevad 2021.a. ilmunud raamatust “Laululuige lummuses”
Väikeluik Väikeluike näeme harva, üksnes läbirändel, pesitsemisest ta arvab – meil on liiga lämbe. Arktikas on tema kodu, seal on mõnus kliima, harjund tallama neid radu, mis ta sinna viivad. Kuid aprillis meeldib talle Eestis aega veeta, meil kevadeti lindudele jahti ju ei peeta. Luuletused pärinevad 2021.a. ilmunud raamatust “Laululuige lummuses”
Merikajakas Vaatan merikajakale silma, hakkab pisut kõhe, tunnetan, me suhet ilma lahutamas lõhe. Tal ego peegeldumas silmist ja üleolek ülbe, ta justkui mõnest actionfilmist peategelane nilbe. Tean, armastab ta kalastust, kuid rannamelus rohkes ei tunne mingit halastust ta nõrgemate suhtes. Ja kui ta laseb nokast valla oma võimsa hääle, Matverelegi ei jää alla, isegi ehk…
Sarvikpütt Sarvikpütil pole sarvi, üksnes suletutid, need tal väga erksat värvi nagu tuletukid. Musta värvi tema palged, punased on silmad, kõht on pimestavalt valge, lahkub, kui siin külmad. Kevadel, aprillis-mais nad kodu sisse seavad, nokad vetikaid on täis kui pulmamänge peavad. Luuletused pärinevad 2021.a. ilmunud raamatust “Laululuige lummuses”
Kühmnokk-luik „Valge nagu luik“ tavatsetakse öelda inimese kohta, kelle ihu pole päikest näinud. Luiged on kogu aeg päikese käes, kui päike paistab, aga ikka valged. Valged nagu lumi. Lume tulekuks peaksid luiged küll rändlindudena meilt juba lahkunud olema, kuid kaugeltki mitte kõik kühmnokad ei lenda talveks soojematele aladele. Eestis talvituvate kühmnokk-luikede arvukuseks hinnatakse, sõltuvalt talve…
Kalakajakas Oktoober on kalakajaka lahkumise aeg. Talvepuhkusele. Terve septembri oleme saanud jälgida põldudele kogunevaid suuri mitmetuhandepealisi kajakaparvi, kel eesmärgiks oktoobris teele asuda. Teekond pole küll teab mis pikk, kaugel need Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa või Hispaania ikka on. Aga annab sinnagi lennata, kui selleks oma ihurammu pead kasutama. Kalakajakas on meil üks tavalisemaid kajakaliike. Kohtame teda…
Valgepõsk-lagle Oktoobris on Lääne- ja Põhja-Eesti põllud, heinamaad ja rannakarjamaad lagledest tulvil. Niisama nagu kevadel aprillis-mais. Sest Eesti on just paraja koha peal, et teha üks pikem, nädalaid kestev rändepeatus teel arktiliselt Novaja Zemljalt Hollandisse. Just Hollandi madalad rohumaad sobivad valgepõsk-lagledele kõige paremini talve möödasaatmiseks, aga kuna ka meie põllud ja heinamaad on neile igati…
Sõtkas Kas oskate arvata, mida ühist on vene kirjanikul Nikolai Gogolil (1809-1852) ja 1995-ndal aastal valminud Bondi-filmil „Goldeneye“? Gogoli tuntumad teosed on „Surnud hinged“, „Revident“ ja „Õhtud külas Dikanka lähedal“, kuid ühtki neist ega ka muid Gogoli teoseid pole „Goldeneye“ stsenaariumiks kasutatud. Seos on hoopis selline, et nii Gogol kui Goldeneye tähendavad eesti keeles lindu…