Ristpart Juba märtsis hakkavad esimesed ristpardid rännuteedelt tagasi jõudma, tänavu kohtasin esimesi ristparte 12. märtsil Saaremaa rannikul. Kindlasti ei jää ristpardid lahtiste silmadega liikuvatele loodusesõpradele märkamata, sest nii värvikirevat parti teist polegi. Lisaks uhkele väljanägemisele on ristpardid ka oluliselt kogukamad kui teised pardid, peaaegu et väikese hane mõõtu. Ja ega see väga vale võrdlus olegi,…
Lauk Kanad on igavesed riiukuked. Vesikanad. Laugud kandsid varem vesikana nime, nüüd on neil eriti lihtne ja lühike nimi. Aga agressiivsusega paistsid nad silma vesikanadena ja ei erine mõistagi nende käitumine laukudena mitte grammigi. Tõsi küll – riidu kisuvad nad üksnes pesitsusperioodil, praegu puhkavad närve. Sügisel sobib neile seltsielu hästi, suurtes parvedes naudivad nad oktoobris…
Rabahani Eesti pole rikas pesitsevate hanede poolest, vaid Lääne-Eestis ja saartel elab oma pereelu tuhatkond paari hallhanesid. Ja nemad on sealkandis kevadeti ka ühed varasemad saabujad, vahel juba veebruari lõpus kohal, märtsis aga kindlasti. Sügisel võib hallhanesid kohata septembri lõpuni. Kevadel ja sügisel saab aga haneparvedega tutvust teha peaaegu kõikjal Eestis, sest meilt rändab läbi…
Hahk Kui popikoon Lady Gaga teada saaks, et ta nimi vene keeles hahka tähendab, ta ilmselt ei rõõmustaks, sest lamedalaubaline hahamamma kuigi arukas välja ei näe. Eks isahahal ole sama lame laup, aga tal on vähemalt kevadel uhke pulmaülikond: pealt valge, alt must, eest roosakas ja kaelalt heleroheline. Praegu, keset suve, pole aga neilgi millegagi…
Tait Seekord kirjutan punase noka ja nokatüvikuga veelinnust, kes möödunud nädalal Mõdriku kandis Virumaa Teataja ajakirjanikule ja Tartu teadlastele põnevaid ja mõistatuslikke hetki pakkus. See valge sabaalusega lind on tait ehk teisisõnu tiigikana. Kuni 1991. aastani oli tiigikana tema ainus ja ametlik nimetus. Mitte, et ta kanaliste hulka kuuluks, hoopis ruiklaste. Tema sugulasteks on näiteks…
Sarvikpütt Tuttpütt on meie püttidest kogukaim ja arvukaim, kindlasti ka tuntuim. Väikest sarvikpütti leidub meie veekogudel küll umbes kümme korda vähem kui tuttpütte, viimaste hinnangute järgi kuni 250 paari, kuid kui õnnestub mõnd sarvikpüti paari silmata, tasub nende tegemisi kindlasti jälgida. Asulate veekogudel pole nad inimeste suhtes ka kuigivõrd pelglikud. Lääne-Viru maakonnas on sarvikpütid mõnel…
Krüüsel Jõulude lähenedes võiks kirjutada mõnest linnust, kellel sulestikus rohkem või veel rohkem jõuluvana kuue värvi leidub. Näiteks leevikesest või käbilinnust või punarinnast. Mängin aga väikse vingerpussi ning kirjutan hoopiski linnust, kellel jalad ilusad punased. Krüüslil sulestikus peale musta ja valge muid värve pole, aga see-eest on jalad täiesti punased. Just seda värvi nagu jõuluvana…
Jääkoskel Jaanuaris on enamus veekogusid jääkaane all. Jääkosklal pole aga vaatamata oma nimele jääga miskit peale hakata. Ei kõlba see toiduks ega lase toidule ligi. Seetõttu kohtame talvel jääkosklaid ikkagi seal, kus vaba vett on. Sest jääkosklale sobivad suupisted – väikesed kalad – elavad ju vees. Neid püüab ta sukeldudes kuni nelja meetri sügavuselt. Õnneks…
Suurim hani (hallhani) Kui öelda inimesele, et oled suurim hani, siis kindlasti ei meeldi see ka siis kui see on nali. Hallhanele reaalsus kuid, tal ongi suurim kere, ei puuduta see linde muid kui üksnes hanepere. Ka koduhanedele on hallhani esiemaks, ta seega haneetalon ja kasvab päris kenaks. Luuletused pärinevad 2021.a. ilmunud raamatust “Laululuige lummuses”
Väikeluik Väikeluike näeme harva, üksnes läbirändel, pesitsemisest ta arvab – meil on liiga lämbe. Arktikas on tema kodu, seal on mõnus kliima, harjund tallama neid radu, mis ta sinna viivad. Kuid aprillis meeldib talle Eestis aega veeta, meil kevadeti lindudele jahti ju ei peeta. Luuletused pärinevad 2021.a. ilmunud raamatust “Laululuige lummuses”