Faasan Oktoobris läheb faasanitel elu kibedaks, sest algab jahihooaeg, mis kestab veebruarini. Tõsi, Eesti kuulub nende kolme Euroopa riigi hulka lisaks Lätile ja Islandile, kus faasanitel pole õnnestunud looduses oma püsiasurkonda moodustada. Seetõttu lastakse jahimeeste rõõmuks nüüd meie vähestest faasanifarmidest linnud vabadusse. Mõned neist pääsevad alati küti kuuli eest ning püüavad kevadel pesitsema asuda. Kel…
Hakk Just oktoobris on hakinoorukite arvates see aeg, kus kodukandis juba piisavalt ringi vaadatud ning hing ihkab kaugemaid paiku kaeda. Said nad ju juba enne jaanipäeva tuule tiibadesse, olles eelnevalt oma esimese elukuu veetnud kas lärmakas ühiselamus kusagil kirikutornis või mujal müürilõhedes, õõnsate puudega mõisapargis või koguni korstnas. Muidugi on suur hulk noorukeid pärit ka…
Kaelustuvi Meigastel on turismihooaeg. Meigas ongi kaelustuvi, sel linnul on kaks nime. Terve septembri reisivad Soome ja Venemaa kaelustuvi-turistid läbi Maarjamaa Lääne-Euroopa suunas. Sinnasamasse võtavad suuna ka meie endi tuvid. Vaid mõned üksikud jäävad talve uudistama. Kaelustuvisid pesitseb meil 50 000 – 70 000 paari, rohkemgi kui asulates kodutuvisid. Kodutuvid mõistagi ei reisi kuhugi, neil turismihooaega pole.…
Nurmkana Nurmkanaseltskond, keda me praegu ringi näeme sibamas, on suvine perekond – isa, ema ja lapsed. Niimoodi üheskoos veedetakse aega kevadeni, mil otsitakse omale paarilised. Ja praeguse seltskonna suurus oleneb sellest, kui paljudel lastel on õnnestunud ellu jääda. Nurmkanadel on paljulapselised pered – lapsi võib kooruda üle kahekümne! Muiste munenud nurmkana vaid kaks muna ja…
Ohakalind Ohakalindu kohates võib esmapilgul tekkida kahtlus, kas mõni puurilind on kusagilt koduaknast välja pääsenud. Selliseid kauneid kirju sulestikuga vidistajaid oleme ju siin põhjapoolkeral harjunud pigem just puurides pidama ja metsalinnud näevad tagasihoidlikumad välja. Kuid ohakalind on tegelikult meil täiesti tavaline looduslik linnuliik, vaatamata oma veidi eksootilisele sulestikule. Ka igas Lääne-Virumaa pargis ja suuremates aedades.…
Hänilane Kui juhtute kollast linavästrikku kohtama, pole see ei sidrunit mängiv ega kollatõbine linavästrik vaid hoopis hänilane. Linavästriku sugulane on ta aga küll ja mitmes teises keeles kannabki tegelikult nimetust “kollane linavästrik”. Näiteks soome ja vene keeles. Eesti keeles kandis ta aga aastakümneid tagasi lambahänilase nime. Mitte et ta kuidagi lamba moodi välja näeks, pigem…
Metsis Metsis on uhke lind. Õigemini, kevadel mängiva metsisekuke nägemine on uhke vaatepilt. Aprillis on kuked kõige enam mänguhoos. Ainult et nende imetlemine sealjuures eriti reaalne polegi. Pigem saame seda imetleda loodusfilmidest ja loodusfotodelt. Mitte et meil metsiseid ei elaks, aga neid ei tohi häirida. Metsis on looduskaitsealune liik ning nende elupaikades ei tohi jaanuarist…
Punaselg-õgija Punaselg-õgija on üks omapärane lind. Suurus nagu varblastel, kombed nagu kullidel. Väljanägemine nagu väikesel röövlil, aga tegemist on väga andeka laululinnuga. Tõsi küll, tema laul pole teab mis vali, aga kel õnne laulvale isaslinnule lähedale sattuda, see võib saada korraliku kontsertelamuse. Nimelt on punaselg-õgija väga osav teiste linnulaulude järelematkija ja nii võibki tema esituses…
Sõtkas Kas oskate arvata, mida ühist on vene kirjanikul Nikolai Gogolil (1809-1852) ja 1995-ndal aastal valminud Bondi-filmil „Goldeneye“? Gogoli tuntumad teosed on „Surnud hinged“, „Revident“ ja „Õhtud külas Dikanka lähedal“, kuid ühtki neist ega ka muid Gogoli teoseid pole „Goldeneye“ stsenaariumiks kasutatud. Seos on hoopis selline, et nii Gogol kui Goldeneye tähendavad eesti keeles lindu…
Rüüt Kas olete kunagi kohtunud selle kurvameelselt hüüdva rabalinnuga? Kui kevadel-suvel lagerabasse pole sattunud, siis tõenäoliselt mitte. Aga see kohtumine oleks kindlasti seda väikest vaeva väärt, isegi sääskede massirünnakud on tühiasi võrreldes elamusega, mida üks rüüt rabamaastikus pakkuda võib. Seega, tasub just juunis sammud seada lähimasse rappa, olgu selleks siis Tudu või Ohepalu või mõni…