Kanada lagle Kanada on suur maa. Eestist koguni 220 korda suurem. Ja kanada lagle on suur lind, siinmail laiemalt levinud valgepõsk-laglest umbes 30 cm jagu pikem ja suurema tiibade siruulatusega. Ka meie põlisest haneliigist hallhanest on kanada lagle suurem ja tugevam, üksnes luikedele jääb alla. Kanada lagle päriskodu ongi Põhja-Ameerikas, nagu nimest võib järeldada. Eestisse…
Alk Alk meil päris igapäevane lind ei ole. Vähemalt suuremal osal Eestist. Ega sisemaal ei kohta teda niikuinii mitte kunagi, sest sinna pole tal asja, alk kuulub kokku merega. Samas, ega Pirita rannas ka alki ei kohta, olgugi et on meri. Peamiselt märgatakse teda meil Lääne-Eestis rände ajal, sügisel oktoobris-novembris ja kevadel aprillis-mais. Küll ühekaupa,…
Linavästrik See, et lätlaste rahvuslind Eesti Ornitoloogiaühingu juubeliaastal Virumaa Teataja esimeseks nädala linnuks sattus, on ootamatu. Selle rahvasuus jäälõhkujaks kutsutava linnukese rändelt saabumise aeg on ju alles märtsi lõpus – aprilli alguses, jäämineku aegu. Mullu kohtasin esimest linavästrikku 20. märtsil Vergi sadamas. Kuid kui tänavu 1. jaanuari hommikul Vinni vallas Vetiku Väikejärve jääl linavästrikku silmasin,…
Hallhaigur Hallhaigruid pole meie maakonnas küll nii palju kui näiteks sinikael-parte, kuid seal, kus veekogusid, võib kohata hallhaigrut nii suvel kui talvel. Mitte alati pole jaanuaris hallhaigruid meil liikvel olnud. Viimase aja pehmete talvedega (mida ei saa tänavuse kohta öelda) jätab aina rohkem haigruid rändetee ette võtmata. Nädala linnu tiitlit väärib hallhaigur seekord eelkõige tänu…
Laululuik On üks vanasõna, mis ütleb, et luiged läinud, lumi taga. Laululuiged ongi suuremalt jaolt need hilised minejad olnud. Talve veetma Kesk-Euroopasse. Ja kevadel jälle meilt läbi, põhja tagasi. Nende ajaloolised pesitsusalad asusid alates Islandist, Põhja-Rootsist ja Põhja-Soomest kuni Vaikse ookeanini välja. Ometi on viimastel aastakümnetel laululuiged üha rohkem ka meile pidama jäänud, mitte ainult…
Punarind Septembriööd on pimedad, aga ometigi täis rändavaid punarindu. Rännukihk haaras neid juba augustis ja jätkub veel oktoobriski, kuid just septembriööd on kõige punarinnarikkamad, olgu kui pime tahes. Tähistaevase ööga on küllap tähed neile abiks orienteerumisel, aga küllap pilvistel kottpimedatel öödel mõistavad need linnukesed Maa magnetväljade abil orienteeruda. Sest oma rännakutel jõuavad nad pärale just…
Tõmmukajakas Kajakaid kohtame kõikjal, küll rannikul, saartel, linnades, rände ajal ka sisemaa põldudel. Võib tunduda, et ühed kajakad kõik, mõned lihtsalt suuremat, teised väiksemat kasvu. Ka talvel on mere ääres ja linnades neid üksjagu. Aga päris nii see pole, et ühed kajakad kõik, Eestis pesitseb kuus erinevat kajakaliiki. Ja tõmmukajakas, kellest seekord juttu tuleb, on…