Kühmnokk-luik „Valge nagu luik“ tavatsetakse öelda inimese kohta, kelle ihu pole päikest näinud. Luiged on kogu aeg päikese käes, kui päike paistab, aga ikka valged. Valged nagu lumi. Lume tulekuks peaksid luiged küll rändlindudena meilt juba lahkunud olema, kuid kaugeltki mitte kõik kühmnokad ei lenda talveks soojematele aladele. Eestis talvituvate kühmnokk-luikede arvukuseks hinnatakse, sõltuvalt talve…
Jää-tormilind Põhjameredel, Vaikse ookeani ja Atlandi ookeani põhjaosas on üks tavalisemaid merelinde jää-tormilind. See, kuidas nad sirgete väljasirutatud tiibadega veepinna kohal liuglevad, on omaette vaatepilt. Meremeestel laevatekilt on seda tore jälgida. Nende tiivad võivad peaaegu vett puudutada, kuid ometi kontrollivad nad seda imeväikest vahemaad täiuslikult ning alati suudavad lainetega pihtasaamisest hoiduda. Nad on tuulte ja…
Siidisaba “Peeglike, peeglike seina peal, milline lind on kauneim me maal?”, oleks põhjust siidisabal inimelamutes leiduvat edevat mööblitükki tülitada. Milline võiks vastus olla? Maitse asi, aga siidisabal oleks põhjust vastuseks enda nime oodata küll. Tema vastu on ju Looja helde olnud. Ei saaks öelda, et välimus just üle pakutud on, aga kindlasti ka mitte liiga…
Sookurg September on sookurgede rännuaeg. Kuresõpradele tõeline tipphetk. Ühelgi teisel ajal aastas pole meil nii palju sookurgi liikvel, eriti veel suurte seltskondadena. Meie oma sookurgedele lisandub suurte parvedena külalisi põhjast ning kirdest – Soomest, Karjalast ja Leningradi oblastist Venemaalt. Korraga peatub meil septembris tervelt 30 000 kuni 40 000 sookurge. Sama hulk väikseid värvulisi võiks siin…
Siisike Siisikesel on ilus nimi. Küllap teataksegi siisikest nime poolest hästi, lindu ennast aga tunnevad vähesed looduses ära. On ju lind õige pisike ning enamasti tegutseb kõrgetes puuvõrades, kust ta leiab toidu ning kuhu ehitab ka pesa. Kõige parem on siisikesega tuttavaks saada juhul, kui ta hakkab külastama toidumaja meie koduaias. Minu aias ongi siisikesed…
Kalakajakas Oktoober on kalakajaka lahkumise aeg. Talvepuhkusele. Terve septembri oleme saanud jälgida põldudele kogunevaid suuri mitmetuhandepealisi kajakaparvi, kel eesmärgiks oktoobris teele asuda. Teekond pole küll teab mis pikk, kaugel need Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa või Hispaania ikka on. Aga annab sinnagi lennata, kui selleks oma ihurammu pead kasutama. Kalakajakas on meil üks tavalisemaid kajakaliike. Kohtame teda…
Valgepõsk-lagle Oktoobris on Lääne- ja Põhja-Eesti põllud, heinamaad ja rannakarjamaad lagledest tulvil. Niisama nagu kevadel aprillis-mais. Sest Eesti on just paraja koha peal, et teha üks pikem, nädalaid kestev rändepeatus teel arktiliselt Novaja Zemljalt Hollandisse. Just Hollandi madalad rohumaad sobivad valgepõsk-lagledele kõige paremini talve möödasaatmiseks, aga kuna ka meie põllud ja heinamaad on neile igati…
Faasan Oktoobris läheb faasanitel elu kibedaks, sest algab jahihooaeg, mis kestab veebruarini. Tõsi, Eesti kuulub nende kolme Euroopa riigi hulka lisaks Lätile ja Islandile, kus faasanitel pole õnnestunud looduses oma püsiasurkonda moodustada. Seetõttu lastakse jahimeeste rõõmuks nüüd meie vähestest faasanifarmidest linnud vabadusse. Mõned neist pääsevad alati küti kuuli eest ning püüavad kevadel pesitsema asuda. Kel…
Hakk Just oktoobris on hakinoorukite arvates see aeg, kus kodukandis juba piisavalt ringi vaadatud ning hing ihkab kaugemaid paiku kaeda. Said nad ju juba enne jaanipäeva tuule tiibadesse, olles eelnevalt oma esimese elukuu veetnud kas lärmakas ühiselamus kusagil kirikutornis või mujal müürilõhedes, õõnsate puudega mõisapargis või koguni korstnas. Muidugi on suur hulk noorukeid pärit ka…
Kaelustuvi Meigastel on turismihooaeg. Meigas ongi kaelustuvi, sel linnul on kaks nime. Terve septembri reisivad Soome ja Venemaa kaelustuvi-turistid läbi Maarjamaa Lääne-Euroopa suunas. Sinnasamasse võtavad suuna ka meie endi tuvid. Vaid mõned üksikud jäävad talve uudistama. Kaelustuvisid pesitseb meil 50 000 – 70 000 paari, rohkemgi kui asulates kodutuvisid. Kodutuvid mõistagi ei reisi kuhugi, neil turismihooaega pole.…