Lepalind Lapsed pakivad ranitsaid ning sätivad kooli minema, lepalinnud aga pugivad veel viimaseid eestimaiseid putukaid ning sätivad sulgi Aafrika-reisiks korda. Lepalind on oma nime saanud „lepakarva“ rinnaesisest ja sabast. Isegi kui näeme teda vaid hetkeks, enne kui ta varjuda jõuab, võimaldab tema ergas saba linnu ära määrata. Teisi „tulisabasid“ meie värvuliste hulgas pole. Tõsi küll,…
Räästapääsuke Niisama nagu oleksid keraamikud tööta ilma savita, oleks ilma selle ehitusmaterjalita räästapääsukesedki pesadeta. Kuigi laulusalm ütleb “Pääsuke mu akna taga poegadele pesa teeb, kord ta kannab kõrsi nokas, kord toob pehmeid ebemeid…”, on olulisim ehitusmaterjal nii suitsu- kui räästapääsukestel siiski savi. Kõrsi ja pehmemat ainest läheb tarvis alles siis, kui savist kumer ehitis räästa…
Merisk Juuli esimestel päevadel saavad meriskinoorukid tuule tiibadesse. Veidi üle kuu on möödas päevast, mil nad nokaga munakoorde praod toksisid ning esimest korda päevavalgust nägid. Ning kive. Õige pisikesi ja veidi suuremaid ning taamal ka päris hiiglaslikke. Just rannakivide vahel iga meriskilaps ellu astubki. Koduseinad on ema hoolega pisikestest kivikestest ja rannakarpidest kokku ladunud. Ja…
Hahk Kui popikoon Lady Gaga teada saaks, et ta nimi vene keeles hahka tähendab, ta ilmselt ei rõõmustaks, sest lamedalaubaline hahamamma kuigi arukas välja ei näe. Eks isahahal ole sama lame laup, aga tal on vähemalt kevadel uhke pulmaülikond: pealt valge, alt must, eest roosakas ja kaelalt heleroheline. Praegu, keset suve, pole aga neilgi millegagi…
Suurkoovitaja Suurkoovitaja on kõige suurem kurvitsaline, keda meil kohata võib. Justkui väiksemat sorti hani patseeriks heinamaal … aga nokk reedab, et see ei saa olla ükski teine lind. Sellist pikka ja kaardus nokka teistel pole. Tahtmatult tekib küsimus, kas see talle tüliks pole? Aga küllap ta on sellise nokaga harjunud ning oskab seda enda huvides…
Metskurvits Metskurvitsa ehk suupärasemalt nepi mängulendude aeg on kestnud juba üle kahe kuu ja kestab enam kui kuu aega veel. Juba märtsis jõuavad nad tavaliselt Lääne-Euroopast tagasi ning aprilli algupoolel alustavad oma niisketes metsatukkades asuvate pesitsusalade kohal õhtuseid lennutiire. Sealjuures vaheldumisi krooksudes ja piiksudes. See on tõeline nepiromantika, kui nad pärast päikeseloojangut üle metsaäärse taluõue…
Tait Seekord kirjutan punase noka ja nokatüvikuga veelinnust, kes möödunud nädalal Mõdriku kandis Virumaa Teataja ajakirjanikule ja Tartu teadlastele põnevaid ja mõistatuslikke hetki pakkus. See valge sabaalusega lind on tait ehk teisisõnu tiigikana. Kuni 1991. aastani oli tiigikana tema ainus ja ametlik nimetus. Mitte, et ta kanaliste hulka kuuluks, hoopis ruiklaste. Tema sugulasteks on näiteks…
Sarvikpütt Tuttpütt on meie püttidest kogukaim ja arvukaim, kindlasti ka tuntuim. Väikest sarvikpütti leidub meie veekogudel küll umbes kümme korda vähem kui tuttpütte, viimaste hinnangute järgi kuni 250 paari, kuid kui õnnestub mõnd sarvikpüti paari silmata, tasub nende tegemisi kindlasti jälgida. Asulate veekogudel pole nad inimeste suhtes ka kuigivõrd pelglikud. Lääne-Viru maakonnas on sarvikpütid mõnel…
Kuldnokk Esimene kuldnokk käis mu koduaia pesakasti uudistamas juba veebruari keskel, kuid see oli juhuslik seikleja, päris oma kuldnokad saabusid 23. märtsil talviselt reisilt tagasi. Neli-viis kuud veetsid nad Lääne-Euroopas. Selleks paigaks võis olla Inglismaa või Holland, Iirimaa või Prantsusmaa, aga suure tõenäosusega hoopis Belgia, kus on hea kodune tunne koos Eestist pärit Europarlamendi saadikutega…
Kaelus-turteltuvi 2022. aastal möödus 65 aastat kaelus-turteltuvi Eestis pesitsemise algusest. Esialgu türgi-turteltuvi nime kandnud lind, kellel praegu paralleelnimeks pargi-turteltuvi, pole meil senimaani kuigi arvukaks liigiks saanud, aga 100 kuni 150 paari meil ikka igal aastal pesitseb, nendest umbes kümnendik meie maakonnas. Lõuna ja lääne poole reisides saadab tema gu-guutamine meid aga kõikjal. Tegelikult jõudis see…