Sarvikpütt Sarvikpütil pole sarvi, üksnes suletutid, need tal väga erksat värvi nagu tuletukid. Musta värvi tema palged, punased on silmad, kõht on pimestavalt valge, lahkub, kui siin külmad. Kevadel, aprillis-mais nad kodu sisse seavad, nokad vetikaid on täis kui pulmamänge peavad. Luuletused pärinevad 2021.a. ilmunud raamatust “Laululuige lummuses”
Kühmnokk-luik „Valge nagu luik“ tavatsetakse öelda inimese kohta, kelle ihu pole päikest näinud. Luiged on kogu aeg päikese käes, kui päike paistab, aga ikka valged. Valged nagu lumi. Lume tulekuks peaksid luiged küll rändlindudena meilt juba lahkunud olema, kuid kaugeltki mitte kõik kühmnokad ei lenda talveks soojematele aladele. Eestis talvituvate kühmnokk-luikede arvukuseks hinnatakse, sõltuvalt talve…
Kalakajakas Oktoober on kalakajaka lahkumise aeg. Talvepuhkusele. Terve septembri oleme saanud jälgida põldudele kogunevaid suuri mitmetuhandepealisi kajakaparvi, kel eesmärgiks oktoobris teele asuda. Teekond pole küll teab mis pikk, kaugel need Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa või Hispaania ikka on. Aga annab sinnagi lennata, kui selleks oma ihurammu pead kasutama. Kalakajakas on meil üks tavalisemaid kajakaliike. Kohtame teda…
Valgepõsk-lagle Oktoobris on Lääne- ja Põhja-Eesti põllud, heinamaad ja rannakarjamaad lagledest tulvil. Niisama nagu kevadel aprillis-mais. Sest Eesti on just paraja koha peal, et teha üks pikem, nädalaid kestev rändepeatus teel arktiliselt Novaja Zemljalt Hollandisse. Just Hollandi madalad rohumaad sobivad valgepõsk-lagledele kõige paremini talve möödasaatmiseks, aga kuna ka meie põllud ja heinamaad on neile igati…
Sõtkas Kas oskate arvata, mida ühist on vene kirjanikul Nikolai Gogolil (1809-1852) ja 1995-ndal aastal valminud Bondi-filmil „Goldeneye“? Gogoli tuntumad teosed on „Surnud hinged“, „Revident“ ja „Õhtud külas Dikanka lähedal“, kuid ühtki neist ega ka muid Gogoli teoseid pole „Goldeneye“ stsenaariumiks kasutatud. Seos on hoopis selline, et nii Gogol kui Goldeneye tähendavad eesti keeles lindu…
Naerukajakas Nimest lähtuvalt peaks see küll üks lõbus lind olema. Sest sarnast nime kannab ta ka mõnedes muudes keeltes, kasvõi soomlaste naurulokki või sakslaste Lachmöwe. Või ka ladinakeelne Larus ridibundus, mis oma kõlalt iseenesestki naljakas tundub, ei tähenda samuti muud kui naervat kajakat. Tegelikult pole muidugi teada, kas naerukajakas üldse nalja mõistab ja kas ta…
Kormoran Mäletan, et kui mina veel (hea) laps olin, käisid meie linnuhuvilised kormorane imetlemas Volga deltas ja mujal lõunapoolsetel aladel, kuhu tollal võimalik sõita oli. Meil selliseid eksoote ei elanud, ei osanud aimatagi, et nüüd juba 30 aastat tagasi nad ka Eesti aladele pesitsema asuvad. Praegu hinnatakse Eesti kormoranipopulatsiooni suuruseks umbes 10 000 paari! Sisemaalaste jaoks…
Kanada lagle Kanada on suur maa. Eestist koguni 220 korda suurem. Ja kanada lagle on suur lind, siinmail laiemalt levinud valgepõsk-laglest umbes 30 cm jagu pikem ja suurema tiibade siruulatusega. Ka meie põlisest haneliigist hallhanest on kanada lagle suurem ja tugevam, üksnes luikedele jääb alla. Kanada lagle päriskodu ongi Põhja-Ameerikas, nagu nimest võib järeldada. Eestisse…
Alk Alk meil päris igapäevane lind ei ole. Vähemalt suuremal osal Eestist. Ega sisemaal ei kohta teda niikuinii mitte kunagi, sest sinna pole tal asja, alk kuulub kokku merega. Samas, ega Pirita rannas ka alki ei kohta, olgugi et on meri. Peamiselt märgatakse teda meil Lääne-Eestis rände ajal, sügisel oktoobris-novembris ja kevadel aprillis-mais. Küll ühekaupa,…
Laululuik On üks vanasõna, mis ütleb, et luiged läinud, lumi taga. Laululuiged ongi suuremalt jaolt need hilised minejad olnud. Talve veetma Kesk-Euroopasse. Ja kevadel jälle meilt läbi, põhja tagasi. Nende ajaloolised pesitsusalad asusid alates Islandist, Põhja-Rootsist ja Põhja-Soomest kuni Vaikse ookeanini välja. Ometi on viimastel aastakümnetel laululuiged üha rohkem ka meile pidama jäänud, mitte ainult…