Harakas Usun, et harakat tunnevad kõik inimesed. Selliseid linde, kes kõigile teada, on tegelikult väga vähe, mistõttu harakas võib oma staatuse üle uhke olla. Ja uhke olemiseks on harakal põhjuseid teisigi – tegemist on ühe intelligentsema linnuliigiga kõigi suleliste seas, tema aju on oluliselt käärulisem kui enamustel lindudel. Vaid tema lähisugulaste, teiste vareslaste arukus on…
Pöialpoiss Lumivalgekese muinasjutus on tegelasteks seitse pöialpoissi, aga nendest täna juttu ei tule. Lind, kes kannab pöialpoisi nime, on samuti selle saanud oma väiksuse tõttu, tegemist on Euroopa pisima linnuga. Sümboolselt on selle linnukese valinud oma rahvuslinnuks üks Euroopa pisemaid riike Luksemburg. Oleme loodusfilmidest näinud, kuidas maailma väikseimad linnud koolibrid tiibu väristades ühe koha peal…
Puukoristaja Nüüd, kus miinuskraadid enam väga harvad külalised pole, sigineb koduaedadesse aina enam linnukesi uurima, kas juba toidumajakesed välja pandud ja neisse seemneid puistatud. Tihastega hästi seltsiv puukoristaja on talviti sage külaline toidumajakestes. Ta on tihastest suurem ja tugevam ning konkurentsi korral paneb selle ka maksma. Oma voolujoonelise keha, sinihalli ülapoole, lühikese saba ja roostekarva…
Siidisaba “Peeglike, peeglike seina peal, milline lind on kauneim me maal?”, oleks põhjust siidisabal inimelamutes leiduvat edevat mööblitükki tülitada. Milline võiks vastus olla? Maitse asi, aga siidisabal oleks põhjust vastuseks enda nime oodata küll. Tema vastu on ju Looja helde olnud. Ei saaks öelda, et välimus just üle pakutud on, aga kindlasti ka mitte liiga…
Siisike Siisikesel on ilus nimi. Küllap teataksegi siisikest nime poolest hästi, lindu ennast aga tunnevad vähesed looduses ära. On ju lind õige pisike ning enamasti tegutseb kõrgetes puuvõrades, kust ta leiab toidu ning kuhu ehitab ka pesa. Kõige parem on siisikesega tuttavaks saada juhul, kui ta hakkab külastama toidumaja meie koduaias. Minu aias ongi siisikesed…
Hakk Just oktoobris on hakinoorukite arvates see aeg, kus kodukandis juba piisavalt ringi vaadatud ning hing ihkab kaugemaid paiku kaeda. Said nad ju juba enne jaanipäeva tuule tiibadesse, olles eelnevalt oma esimese elukuu veetnud kas lärmakas ühiselamus kusagil kirikutornis või mujal müürilõhedes, õõnsate puudega mõisapargis või koguni korstnas. Muidugi on suur hulk noorukeid pärit ka…
Punaselg-õgija Punaselg-õgija on üks omapärane lind. Suurus nagu varblastel, kombed nagu kullidel. Väljanägemine nagu väikesel röövlil, aga tegemist on väga andeka laululinnuga. Tõsi küll, tema laul pole teab mis vali, aga kel õnne laulvale isaslinnule lähedale sattuda, see võib saada korraliku kontsertelamuse. Nimelt on punaselg-õgija väga osav teiste linnulaulude järelematkija ja nii võibki tema esituses…
Must-kärbsenäpp Kel koduaias mõni pesakast üles pandud, on kindlasti must-kärbsenäpiga vägagi tuttav. Need linnud asustavad pesakaste suurima heameelega ning on varmad ägedaid võitlusigi maha pidama tihastega või teiste liikidega, kes enne kärbsenäppide saabumist aprilli lõpus või mai alguses, on pesakasti elama asunud. Väikestelt tihastelt või lepalinnult võib õnnestuda pesakast ka üle lüüa, kuid rasvatihase või…
Suitsupääsuke Homme, 01. mail on Eesti Ornitoloogiaühingu sünnipäev, suur juubel. Kuna ornitoloogiaühingu logo kaunistab suitsupääsuke, on vältimatu just tema nimetamine selle nädala linnuks. Eks aprilli lõpus-mai alguses on alati ka suitsupääsukesi koju tagasi oodata. Tänavu on Lääne-Virumaal teada esmakordne suitsupääsukese kohtamine 18. aprillist, mil Väike-Maarja linnuvaatleja Jaana Vain kohtas meie rahvuslindu Eisma sadamas. Rahvuslinnu tiitlit…
Metsvint Suurest metsvintide armeest on eliitüksused tänaseks pärale jõudnud. See lind on eriline nähtus meie linnuriigis. Eriline selle poolest, et on nii tavaline. Suvepoolaastal on peaaegu võimatu liikuda ükskõik millises maastikus, kus vähegi puid kasvab, kohtamata igal sammul metsvinti. Olgu siis metsateel või linnatänaval, pargis või rabamännikus. Mõnikord võib tema pidev valjuhäälne laul tüütavakski muutuda,…