Võsaraat

Võsaraat On linde, keda teavad peaaegu kõik ja on linde, keda tunnevad vähesed. Võsaraat on üks nendest, keda enamus inimesi ei tea, kuna ta on tagasihoidlik nii oma välimuses kui toimetamistes kui häälekuses. Samas ometi küllalt tähelepanuväärne tegelane. Olgugi et võsaraadi välimust võrreldakse emase koduvarblase omaga, ei näe mina seal küll liigset sarnasust. Tema pea ja rind  on sinakashallid nagu ei ühelgi teisel linnul ning selg kaunilt pruunitriibuline. Ja mis eriti võsaraadilik – ta laulab peaaegu alati kuuse ladvas. Kusjuures tema laulu…

Väike-Põõsalind

Väike-Põõsalind Selle linnu nimest võime välja lugeda, et ta on väike ja seotud põõsastega. Nii see kahtlemata on, aga eks väiksus on suhteline. Põõsalindude seas on ta tõepoolest pisim, aga näiteks lehelinnud on temast veel väiksemad, samuti sinitihane. Pöialpoissi ja käblikut ei tasu mainidagi. Ja ega ainuüksi põõsastikest teda samuti otsida ei tasu, ikka metsatukad,…

Rasvatihane

Rasvatihane Iga aasta jaanuari lõpus toimub  korda Eesti Ornitoloogiaühingu poolt korraldatav Talvine Aialinnuvaatlus, mis on Eesti populaarseim linnuvaatlusüritus ja suurim harrastusteaduse algatus. Sellest võtab igal aastal osa tuhandeid inimesi. Lind, keda kõige rohkemates koduaedades kohati, oli mõistagi rasvatihane, maakonnas kokku 822 isendit. Vaevalt leiame kogu Eestimaalt kodu, kus poleks selle kauni linnuga kohtutud. Olgu see…

Leevike

Leevike Leevike on jõululind. Miks just leevikest kõige sagedamini jõulukaartidel kujutatakse, aga mitte varblaseid või vareseid, seda pole raske ära arvata. Leevikese isaslinnu alapool on just jõuluvana kuuega ühte karva. Pealegi hakatakse leevikesi märkama just talve saabudes, mil nad ilmuvad elamute lähistele toituma. Vaikse vile saatel nokitsevad nad sireli- või saareseemnete kallal, vahel paarikesi, vahel…

Laulurästas

Laulurästas Paljudel viimastel talvetel ei ole päris linnulauluvaba aega olnudki, pehme talve puhul oleme talviseid linde kuulnud laulmas sageli. Küll tihaseid, küll rohevinte, musträstaidki. Aprillis, kui kohale jõudis laulurästas, hakkasid rõkkama metsad ja pargid aga hoopis uue hooga. Kui märtsis vilistasid kuuselatvades musträstad oma kurvatoonilisi meloodiaid, andsid nad aprillis justkui vahetuse üle laulurästastele ning nende…

Väike-kirjurähn

Väike-kirjurähn “Pii-pii-pii-pii” kostub puuvõrast. Mahedalt, mitte jõuliselt nagu maikuus väänkael piibutab. Ja olgugi, et väänkael on keskmise laululinnu suurune, üldse mitte nagu õige rähni mõõtu, on temast veelgi pisem rähn olemas. See on väike-kirjurähn. Väike-kirjurähn näeb välja nagu kirjurähnid ikka, musta-valgekirju sulestikuga, isalinnul pealagi punane. Aga mõõdud on miniatuursed, enam-vähem varblase mõõtu. Seetõttu pole harv…

Sabatihane

Sabatihane Kui lindude väljanägemist salapärase „nunnumeetriga“ mõõta, lööks sabatihane kindlasti selle aparaadi näidu põhja. Tavaliselt on just linnu- ja loomalapsed need, kes eriti „nunnud“ välja näevad, kuid sabatihase näost ei kao nunnu ilme ka täiskasvanuna. Imepisike must nokk ja säravmustad silmad valges ümmarguses näokeses mõjuvad hurmavalt. Ja kogu sabatihase roosakas keha mõjub pehme ümara sulepallina,…

Must-toonekurg

Must-toonekurg Õige pea, septembris, lahkuvad meilt pikale rännuteele viimased must-toonekured. Ei ole muidugi mõtet õue joosta ega traatidelt mustavaid toonekureparvi otsida, seal istuvad hoopis väiksemad linnud. Musta-toonekurge näeme üldse väga harva, mitte ainult sügisel. Ka kevadel ja suvel me neid eriti ei näe, kuna mustad toonekured erinevalt valge-toonekurgedest hoiduvad inimestest eemale, laantesügavustesse. Sealgi pole neid…

Hall-kärbsenäpp

Hall-kärbsenäpp Juba mai lõpust alates on paljudel meist koduaias toimetamas üks tagasihoidliku väljanägemisega vaikne linnuke. Sulestik on tal hallides toonides, alapool heledam, rinnal tumedamad triibud. Kuna hall-kärbsenäpil ka õiget laulu pole, võikski ta jääda märkamata, kuid nähtavaks oskab ta ennast käitumisega teha. Hall-kärbsenäpp ei pelga inimest, seetõttu jagab meelsasti inimesega ka elupaika. Tema lemmikistumiskohad võivad…

Vainurästas

Vainurästas Eestis elava viie rästaliigi seas on vainurästas pesamuna. Kõige pisem. Aga kuna rästad ei kuulu sugugi mitte meie väiksemate laululindude hulka vaid vastupidi, hoopis kogukamate, siis ei ole ka vainurästas laululindude hulgas üldsegi mitte väikesekasvuline. Tema 70-grammine kehakaal ületab meie pisima linnu, pöialpoisi kaalu enam kui kümnekordselt (11-14 korda). Vainurästast on hea ära tunda.…