Siisike Siisikesel on ilus nimi. Küllap teataksegi siisikest nime poolest hästi, lindu ennast aga tunnevad vähesed looduses ära. On ju lind õige pisike ning enamasti tegutseb kõrgetes puuvõrades, kust ta leiab toidu ning kuhu ehitab ka pesa. Kõige parem on siisikesega tuttavaks saada juhul, kui ta hakkab külastama toidumaja meie koduaias. Minu aias ongi siisikesed…
Hakk Just oktoobris on hakinoorukite arvates see aeg, kus kodukandis juba piisavalt ringi vaadatud ning hing ihkab kaugemaid paiku kaeda. Said nad ju juba enne jaanipäeva tuule tiibadesse, olles eelnevalt oma esimese elukuu veetnud kas lärmakas ühiselamus kusagil kirikutornis või mujal müürilõhedes, õõnsate puudega mõisapargis või koguni korstnas. Muidugi on suur hulk noorukeid pärit ka…
Punaselg-õgija Punaselg-õgija on üks omapärane lind. Suurus nagu varblastel, kombed nagu kullidel. Väljanägemine nagu väikesel röövlil, aga tegemist on väga andeka laululinnuga. Tõsi küll, tema laul pole teab mis vali, aga kel õnne laulvale isaslinnule lähedale sattuda, see võib saada korraliku kontsertelamuse. Nimelt on punaselg-õgija väga osav teiste linnulaulude järelematkija ja nii võibki tema esituses…
Must-kärbsenäpp Kel koduaias mõni pesakast üles pandud, on kindlasti must-kärbsenäpiga vägagi tuttav. Need linnud asustavad pesakaste suurima heameelega ning on varmad ägedaid võitlusigi maha pidama tihastega või teiste liikidega, kes enne kärbsenäppide saabumist aprilli lõpus või mai alguses, on pesakasti elama asunud. Väikestelt tihastelt või lepalinnult võib õnnestuda pesakast ka üle lüüa, kuid rasvatihase või…
Suitsupääsuke 1. mail on Eesti Ornitoloogiaühingu sünnipäev, suur juubel. Kuna ornitoloogiaühingu logo kaunistab suitsupääsuke, on vältimatu just tema nimetamine selle nädala linnuks. Eks aprilli lõpus-mai alguses on alati ka suitsupääsukesi koju tagasi oodata. Tänavu on Lääne-Virumaal teada esmakordne suitsupääsukese kohtamine 18. aprillist, mil Väike-Maarja linnuvaatleja Jaana Vain kohtas meie rahvuslindu Eisma sadamas. Rahvuslinnu tiitlit kannab…
Metsvint Suurest metsvintide armeest on eliitüksused tänaseks pärale jõudnud. See lind on eriline nähtus meie linnuriigis. Eriline selle poolest, et on nii tavaline. Suvepoolaastal on peaaegu võimatu liikuda ükskõik millises maastikus, kus vähegi puid kasvab, kohtamata igal sammul metsvinti. Olgu siis metsateel või linnatänaval, pargis või rabamännikus. Mõnikord võib tema pidev valjuhäälne laul tüütavakski muutuda,…
Kivitäks Rändlinde saabub iga päevaga lõunamaareisilt tagasi üha rohkem ja rohkem. Aprilli keskpaigast alates hakkavad öö varjus naasema ka halli-musta-valgekirjud kivitäksid. Need on varblasesuurused linnukesed, keda pole küll teab kui palju, kuid kes sageli inimese läheduses elupaiga sisse seavad ning seetõttu ka silma hakkavad. Kõige sagedamini kohtame kivitäkse mererannikul ja põldudevahelistes kivihunnikutes, kuid ka asulates…
Linavästrik Selle rahvasuus jäälõhkujaks kutsutava linnukese rändelt saabumise aeg on ju alles märtsi lõpus – aprilli alguses, jäämineku aegu. Mullu kohtasin esimest linavästrikku 20. märtsil Vergi sadamas. Kuid kui tänavu 1. jaanuari hommikul Vinni vallas Vetiku Väikejärve jääl linavästrikku silmasin, oli esialgu raske seda uskudagi. Varem pole temaga talvel kohtunud. Tõsi, Harjumaal, Pärnumaal ja Lõuna-Eestis…