Musträstas

Paljudel meist, ennekõike linnaelanikel, seisab ees terve talv koos musträstastega. Eriti aedlinnades meeldib musträstale niivõrd, et ta ei näe mingit mõtet riskantset rännuteed ette võtta. Kompostihunnikud, solgiaugud ja lindude toidumajad katavad ju talveperioodiks rikkaliku laua. Igal juhul, kui „rikkalik” on ehk veidi liialdatud, siis vähemalt „elab ära” võib küll öelda. Aedadel on ju lisaks ka see hea omadus, et need sisaldavad õunapuid ja marjapõõsaidki, kuhu üht-teist ehk külge jäänud. Ei pruugi iga aiapidaja nii pedant olla, et iga viimasegi mammu moosi sisse keedab. Eriti tänapäeval, kus palju lihtsam on moosi poest osta. Siis kui isu tuleb. Musträstale on see väga nokkamööda, kui inimesed moosi poest ostavad. Sest siis saab tema mõne küpse marja või õuna suhu pista just siis, kui temal isu tuleb.

Tänu sellele, et musträsta menüü on mitmekülgne, saabki ta meil aastaringselt hakkama. Seda muidugi inimese läheduses, mitte metsas. Minu koduaias on musträstad koos sugulastest hallrästastega terve sügise õunu puginud ja ikka on neid veel küllaga. On nii, et ise käin ka iga päev tiiru aias ja pistan mõne õuna põske. Kusjuures sai nii moosi keedetud kui mahla pressitud ja mitte vähe.

Suvel maitsevad musträstale vihmaussid. Need on ta lemmikud. Aga ka mitmesugune muu loomne toit sobib – lehetäid näiteks, samuti erinevad muud putukad ja isegi konnakullesed. Toitu otsib ta tavaliselt maapinnalt ning isegi armastab siblida lehekõdus, nagu seda oleme harjunud kodukanade puhul nägema.

Märtsis algab musträsta lauluhooaeg. Tõsi küll, soojadel talvedel ei malda mõni rästas detsembriski nokka kinni hoida, kuid praegu, novembris on kindlasti vaikus. Rännult tulnud linnud jõuavad tagasi märtsi teises pooles või aprilli alguses ja siis helisevad musträsta laulust juba ka kõik metsad, mitte üksnes koduaiad.

Musträsta laul on aga tähelepanuväärne. Seda peetakse isegi kõige musikaalsemaks linnulauluks üldse. Ei tea, et oleks veel mõni muu linnulaul, mis oleks nii paljusid muusikuid inspireerinud. Kasvõi Paul McCartney`t, kelle sulest ilmunud loo „Blackbird” võib leida legendaarse The Beatles`i repertuaarist. Kitarril püüab musträsta laulu järele mängida inglise kitarrilegend Jeff Beck oma plaadil „You Had It Coming”. Koos ja vaheldumisi musträstaga aga laulab oma 2005. aastal ilmunud plaadil „Aerials” diiva Kate Busch, toona tervitas isegi tema ametlikule kodulehele sisenedes kõigepealt musträsta, mitte Kate enda laul.

Musträstas kannab inglise keeles kõlavat nime Blackbird, eks seetõttu on temast inglise keeles ka mugav laulda. Eesti keeles musträstal nii kõlavat nime pole ning kohe ka kuulsust vähem. Küll kõlab aga tema nimi uhkelt paljudes muudeski keeltes peale inglise: itaalia ja esperanto Merlo, prantsuse Merle noir, hispaania Mirlo… Mitmetes slaavi keelerühma maades (Poola, Bulgaaria, Horvaatia, Sloveenia jt) on tema nimi lihtne ja lühike: kos.

Oma rahvuslinnuks valisid musträsta hoopis rootslased. Kusjuures seda on nad isegi kahel korral teinud. Kõigepealt 1962. aastal ning uuesti juba sel sajandil, aastal 2015. Rootsis elab musträstaid ühtekokku kuni kaks miljonit paari. Naabermaal Soomes on arvestatud musträstaste arvukuseks vaid 210 000 paari, ometi oli just Soome see, kes valis musträsta oma maad esindama eesti ornitoloogide poolt korraldatud linnueurovisioonil 2002. aastal. Ja huvitaval kombel ei saavutanudki maailma ühe musikaalseima linnulauluga nö kindla peale välja läinud Soome võitu. Võitis hoopis eestlaste ööbik. Teadagi – ööbikulaulu peetakse ju kauneimaks, olgugi vähem musikaalne. Tegelikult publikuhääletusel musträstas siiski võitis napilt ööbikut, kuid žürii hindas teisiti.

Musträstas esitab oma nukrakõlalist flöödihäälset muusikateost kõrgel kuuseladvas või teleantennil või muul väljapaistval kohal. Edev? Eks kõrgemalt kostab ka kaugemale. Kõige hoogsam on laul varajastel hommikutundidel, juba ammu enne päikesetõusu ning samuti hilistel õhtutundidel, mil lakkab alles ligi tund peale päikese loojumist. Algavad Paul McCartney laulureadki: „Blackbird singing in the dead of Night…”.

Kui laul on täitnud oma esmase eesmärgi ning paariline leitud, läheb kohe pesaehituseks lahti. Koos oma tumepruuni kaasaga on süsimust kauni kollase nokaga musträstahärra agar lastekasvataja. Suve jooksul kasvatatakse üles vähemalt kaks, sageli ka kolm pesakonda poegi. On teada ka juhus, mil sirgus suureks neli pesakonda! Pesitsemiseks võidakse kasutada sama pesa, aga mitte alati. Metsas ehitab musträstas pesa kõige sagedamini kuusele, linnatingimustes sobivad selleks aga hästi ka lillekastid, rõdud ja aknakarniisid. Aga isegi siis, kui pesa asub inimtegevuse keskel, suudab musträstapaar seda hoolega varjata. Pesale lähenetakse ettevaatlikult, tavaliselt maad mööda ning inimesega kohtumist pesa juures välditakse. Seesama lind, kes silmatorkavas paigas laulu esitab, oskab vajalikul hetkel märkamatuks jääda.

Ilmunud ajalehes Virumaa Teataja, 5.11.22, lk 4