Hallrästas

Hallrästas Rästaste parvi on septembris-oktoobris kõikjal ohtralt liikvel. Eelkõige just hallrästaid. Neil pole rändeteele asumisega sugugi kiiret. Hallrästaid märkame ka talvisel ajal, mõnes asulas üksikuna või paarikaupa, sageli aga suuremate salkadena ringi liikumas. Kuni on puudel-põõsastel õunu ja marju, on ka hallrästaid. Hallrästa talvitusalad asuvad peamiselt Lõuna-Euroopas, aga ometi on neid talvel peaaegu kogu Euroopas…

Aed-Põõsalind

Aed-Põõsalind Pesa munadega Kas aed-põõsalindu tasub minna aiast otsima, sõltub suuresti meie aia iseloomust. Korralikult pügatud muruga aed, mille sees üksikud põõsad ja viljapuud ning korrektsed lille- või aedviljapeenrad, aed-põõsalinnule ei sobi. Kauni kodu auhinnaga pärjatud koduaiad pole aed-põõsalinnu lemmikud. Tema vajab veidi metsistunud aeda, kus tihedad põõsad üksteise kõrval ja kõrge rohi ning tihedaks…

Hall-kärbsenäpp

Hall-kärbsenäpp Juba mai lõpust alates on paljudel meist koduaias toimetamas üks tagasihoidliku väljanägemisega vaikne linnuke. Sulestik on tal hallides toonides, alapool heledam, rinnal tumedamad triibud. Kuna hall-kärbsenäpil ka õiget laulu pole, võikski ta jääda märkamata, kuid nähtavaks oskab ta ennast käitumisega teha. Hall-kärbsenäpp ei pelga inimest, seetõttu jagab meelsasti inimesega ka elupaika. Tema lemmikistumiskohad võivad…

Musträstas

Musträstas Paljudel meist, ennekõike linnaelanikel, seisab ees terve talv koos musträstastega. Eriti aedlinnades meeldib musträstale niivõrd, et ta ei näe mingit mõtet riskantset rännuteed ette võtta. Kompostihunnikud, solgiaugud ja lindude toidumajad katavad ju talveperioodiks rikkaliku laua. Igal juhul, kui „rikkalik” on ehk veidi liialdatud, siis vähemalt „elab ära” võib küll öelda. Aedadel on ju lisaks…

Sinitihane

Sinitihane Sinitihane, ukraina keeles cини́ця блаки́тна, on ainus meie linnuriigi esindaja, kes kannab Ukraina lipu värvides sulestikku. Paljud meist kannavad praegusel ajal Ukrainale toetuse avaldusena rinnal sinikollast lindikest, sinitihane on seda värvikombinatsiooni kandnud aegade algusest. Tõsi, ega see lipuvärvide kandmine sinitihasele siiski ukrainlaste silmis mingit eristaatust pole andnud. Ukrainlaste jaoks on 270 Ukrainas pesitseva linnuliigi…

Ohakalind

Ohakalind Ohakalindu kohates võib esmapilgul tekkida kahtlus, kas mõni puurilind on kusagilt koduaknast välja pääsenud. Selliseid kauneid kirju sulestikuga vidistajaid oleme ju siin põhjapoolkeral harjunud pigem just puurides pidama ja metsalinnud näevad tagasihoidlikumad välja. Kuid ohakalind on tegelikult meil täiesti tavaline looduslik linnuliik, vaatamata oma veidi eksootilisele sulestikule. Ka igas Lääne-Virumaa pargis ja suuremates aedades.…

Punaselg-õgija

Punaselg-õgija Punaselg-õgija on üks omapärane lind. Suurus nagu varblastel, kombed nagu kullidel. Väljanägemine nagu väikesel röövlil, aga tegemist on väga andeka laululinnuga. Tõsi küll, tema laul pole teab mis vali, aga kel õnne laulvale isaslinnule lähedale sattuda, see võib saada korraliku kontsertelamuse. Nimelt on punaselg-õgija väga osav teiste linnulaulude järelematkija ja nii võibki tema esituses…

Must-kärbsenäpp

Must-kärbsenäpp Kel koduaias mõni pesakast üles pandud, on kindlasti must-kärbsenäpiga vägagi tuttav. Need linnud asustavad pesakaste suurima heameelega ning on varmad ägedaid võitlusigi maha pidama tihastega või teiste liikidega, kes enne kärbsenäppide saabumist aprilli lõpus või mai alguses, on pesakasti elama asunud. Väikestelt tihastelt või lepalinnult võib õnnestuda pesakast ka üle lüüa, kuid rasvatihase või…

Metsvint

Metsvint Suurest metsvintide armeest on eliitüksused tänaseks pärale jõudnud. See lind on eriline nähtus meie linnuriigis. Eriline selle poolest, et on nii tavaline. Suvepoolaastal on peaaegu võimatu liikuda ükskõik millises maastikus, kus vähegi puid kasvab, kohtamata igal sammul metsvinti. Olgu siis metsateel või linnatänaval, pargis või rabamännikus. Mõnikord võib tema pidev valjuhäälne laul tüütavakski muutuda,…

Linavästrik

Linavästrik Selle rahvasuus  jäälõhkujaks kutsutava linnukese rändelt saabumise aeg on ju alles märtsi lõpus – aprilli alguses, jäämineku aegu. Mullu kohtasin esimest linavästrikku 20. märtsil Vergi sadamas. Kuid kui tänavu 1. jaanuari hommikul Vinni vallas Vetiku Väikejärve jääl linavästrikku silmasin, oli esialgu raske seda uskudagi. Varem pole temaga talvel kohtunud. Tõsi, Harjumaal, Pärnumaal ja Lõuna-Eestis…