Rabahani Eesti pole rikas pesitsevate hanede poolest, vaid Lääne-Eestis ja saartel elab oma pereelu tuhatkond paari hallhanesid. Ja nemad on sealkandis kevadeti ka ühed varasemad saabujad, vahel juba veebruari lõpus kohal, märtsis aga kindlasti. Sügisel võib hallhanesid kohata septembri lõpuni. Kevadel ja sügisel saab aga haneparvedega tutvust teha peaaegu kõikjal Eestis, sest meilt rändab läbi…
Väikeluik Väikeluike näeme harva, üksnes läbirändel, pesitsemisest ta arvab – meil on liiga lämbe. Arktikas on tema kodu, seal on mõnus kliima, harjund tallama neid radu, mis ta sinna viivad. Kuid aprillis meeldib talle Eestis aega veeta, meil kevadeti lindudele jahti ju ei peeta. Luuletused pärinevad 2021.a. ilmunud raamatust “Laululuige lummuses”
Lammitilder Lammitildril peened jalad, nõelpeenike on nokk, teda imetlevad kalad, kiivalt kiikab vana sokk. Figuur kui noorel Carmen Kassil, hoiak väljapeetud, ta pilt on minu joogitassil, mis reisilt koju veetud. Luuletused pärinevad 2021.a. ilmunud raamatust “Laululuige lummuses”
Siidisaba “Peeglike, peeglike seina peal, milline lind on kauneim me maal?”, oleks põhjust siidisabal inimelamutes leiduvat edevat mööblitükki tülitada. Milline võiks vastus olla? Maitse asi, aga siidisabal oleks põhjust vastuseks enda nime oodata küll. Tema vastu on ju Looja helde olnud. Ei saaks öelda, et välimus just üle pakutud on, aga kindlasti ka mitte liiga…
Valgepõsk-lagle Oktoobris on Lääne- ja Põhja-Eesti põllud, heinamaad ja rannakarjamaad lagledest tulvil. Niisama nagu kevadel aprillis-mais. Sest Eesti on just paraja koha peal, et teha üks pikem, nädalaid kestev rändepeatus teel arktiliselt Novaja Zemljalt Hollandisse. Just Hollandi madalad rohumaad sobivad valgepõsk-lagledele kõige paremini talve möödasaatmiseks, aga kuna ka meie põllud ja heinamaad on neile igati…
Alk Alk meil päris igapäevane lind ei ole. Vähemalt suuremal osal Eestist. Ega sisemaal ei kohta teda niikuinii mitte kunagi, sest sinna pole tal asja, alk kuulub kokku merega. Samas, ega Pirita rannas ka alki ei kohta, olgugi et on meri. Peamiselt märgatakse teda meil Lääne-Eestis rände ajal, sügisel oktoobris-novembris ja kevadel aprillis-mais. Küll ühekaupa,…
Laululuik On üks vanasõna, mis ütleb, et luiged läinud, lumi taga. Laululuiged ongi suuremalt jaolt need hilised minejad olnud. Talve veetma Kesk-Euroopasse. Ja kevadel jälle meilt läbi, põhja tagasi. Nende ajaloolised pesitsusalad asusid alates Islandist, Põhja-Rootsist ja Põhja-Soomest kuni Vaikse ookeanini välja. Ometi on viimastel aastakümnetel laululuiged üha rohkem ka meile pidama jäänud, mitte ainult…