Merikajakas

Vaatan merikajakale silma,
hakkab pisut kõhe,
tunnetan, me suhet ilma
lahutamas lõhe.

Tal ego peegeldumas silmist
ja üleolek ülbe,
ta justkui mõnest actionfilmist
peategelane nilbe.

Tean, armastab ta kalastust,
kuid rannamelus rohkes
ei tunne mingit halastust
ta nõrgemate suhtes.

Ja kui ta laseb nokast valla
oma võimsa hääle,
Matverelegi ei jää alla,
isegi ehk pääle.

Luuletused pärinevad 2021.a. ilmunud raamatust “Laululuige lummuses”