Jõgivästrik Jõgivästrikut tasub otsima minna jõgede äärest. Mida kiirevoolulisem jõgi, seda paremini jõgivästrikule sobib. Ehkki vene, saksa ja soome keeles kannab ta hoopis mägivästriku nime. Ladina ja inglise keeles on ta aga hall västrik. Justkui linavästrikust saaks veel hallim olla. Ju on talle see nimi pandud pigem kuldhänilasega võrdluseks, kellel sulestikus kollast rohkem. Jõgivästrikul on…
Sabatihane Kui lindude väljanägemist salapärase „nunnumeetriga“ mõõta, lööks sabatihane kindlasti selle aparaadi näidu põhja. Tavaliselt on just linnu- ja loomalapsed need, kes eriti „nunnud“ välja näevad, kuid sabatihase näost ei kao nunnu ilme ka täiskasvanuna. Imepisike must nokk ja säravmustad silmad valges ümmarguses näokeses mõjuvad hurmavalt. Ja kogu sabatihase roosakas keha mõjub pehme ümara sulepallina,…
Hall-kärbsenäpp Juba mai lõpust alates on paljudel meist koduaias toimetamas üks tagasihoidliku väljanägemisega vaikne linnuke. Sulestik on tal hallides toonides, alapool heledam, rinnal tumedamad triibud. Kuna hall-kärbsenäpil ka õiget laulu pole, võikski ta jääda märkamata, kuid nähtavaks oskab ta ennast käitumisega teha. Hall-kärbsenäpp ei pelga inimest, seetõttu jagab meelsasti inimesega ka elupaika. Tema lemmikistumiskohad võivad…
Vainurästas Eestis elava viie rästaliigi seas on vainurästas pesamuna. Kõige pisem. Aga kuna rästad ei kuulu sugugi mitte meie väiksemate laululindude hulka vaid vastupidi, hoopis kogukamate, siis ei ole ka vainurästas laululindude hulgas üldsegi mitte väikesekasvuline. Tema 70-grammine kehakaal ületab meie pisima linnu, pöialpoisi kaalu enam kui kümnekordselt (11-14 korda). Vainurästast on hea ära tunda.…
Rohevint Rohevinti võime oma koduaias kohata aastaringselt. Seda muidugi juhul, kui selleks on täidetud tema poolt nõutud tingimused. Talvel on tal aeda asja juhul, kui seal toidumaja olemas ja selles rikkalikult seemneid. Suvel aga vajab ta pesitsemiseks tihedaid põõsaid, kas kuuski, elupuid või kadakaid. Sagedasti on koduaia servas kasvamas kuusehekk, see on rohevindile ideaalne pesitsuspaik.…
Musträstas Paljudel meist, ennekõike linnaelanikel, seisab ees terve talv koos musträstastega. Eriti aedlinnades meeldib musträstale niivõrd, et ta ei näe mingit mõtet riskantset rännuteed ette võtta. Kompostihunnikud, solgiaugud ja lindude toidumajad katavad ju talveperioodiks rikkaliku laua. Igal juhul, kui „rikkalik” on ehk veidi liialdatud, siis vähemalt „elab ära” võib küll öelda. Aedadel on ju lisaks…
Hallvares Lindude sügisränne kestab pikalt ning minejaid jätkub mitmeks kuuksd. On ka mahajääjaid, kellega koos veedame talve siinmail. Üks selline on vares, tuttav tegelane igaühele. Tegelikult on varesedki väikestviisi rändlinnud. Aga veebruaris-märtsis on nad juba tagasi. Kui üldse ära käivadki. Ega vana vares enam suurt reisida viitsi, see rohkem noorte lõbu. Aga tore, kui noored…
Lepalind Lapsed pakivad ranitsaid ning sätivad kooli minema, lepalinnud aga pugivad veel viimaseid eestimaiseid putukaid ning sätivad sulgi Aafrika-reisiks korda. Lepalind on oma nime saanud „lepakarva“ rinnaesisest ja sabast. Isegi kui näeme teda vaid hetkeks, enne kui ta varjuda jõuab, võimaldab tema ergas saba linnu ära määrata. Teisi „tulisabasid“ meie värvuliste hulgas pole. Tõsi küll,…
Räästapääsuke Niisama nagu oleksid keraamikud tööta ilma savita, oleks ilma selle ehitusmaterjalita räästapääsukesedki pesadeta. Kuigi laulusalm ütleb “Pääsuke mu akna taga poegadele pesa teeb, kord ta kannab kõrsi nokas, kord toob pehmeid ebemeid…”, on olulisim ehitusmaterjal nii suitsu- kui räästapääsukestel siiski savi. Kõrsi ja pehmemat ainest läheb tarvis alles siis, kui savist kumer ehitis räästa…
Kuldnokk Esimene kuldnokk käis mu koduaia pesakasti uudistamas juba veebruari keskel, kuid see oli juhuslik seikleja, päris oma kuldnokad saabusid 23. märtsil talviselt reisilt tagasi. Neli-viis kuud veetsid nad Lääne-Euroopas. Selleks paigaks võis olla Inglismaa või Holland, Iirimaa või Prantsusmaa, aga suure tõenäosusega hoopis Belgia, kus on hea kodune tunne koos Eestist pärit Europarlamendi saadikutega…