Rüüt
Kas olete kunagi kohtunud selle kurvameelselt hüüdva rabalinnuga? Kui kevadel-suvel lagerabasse pole sattunud, siis tõenäoliselt mitte. Aga see kohtumine oleks kindlasti seda väikest vaeva väärt, isegi sääskede massirünnakud on tühiasi võrreldes elamusega, mida üks rüüt rabamaastikus pakkuda võib. Seega, tasub just juunis sammud seada lähimasse rappa, olgu selleks siis Tudu või Ohepalu või mõni kolmas soomaastik.
Mõne aasta eest seadsin ühel kaunil udusel juuniööl sammud Kakerdaja rabasse, kuid üksindust seal tunda polnud võimalik. Üks kaunis rüüdi-isand haakis mulle ennast nii sappa, et mul ei õnnestunud teda pika objektiiviga isegi pildistada, nii lähedale hoidis ta ennast. Ja aina hüüdis kurvalt. Ju siis sattusin tema territooriumile. Kirjeldamatult ilusad hetked on sellised.
Rüüdist oskavad kõige enam lugu pidada islandlased, rüüt on nende kevadekuulutaja nagu meil lõoke või kuldnokk. Teadete edastamine rüüdi kevadisest saabumisest on islandlastele nagu rahvussport. Kes esimest rüüti kevadel kohtab, annab sellest kohe teistele teada ning teade levib nagu kulutuli. Rüüt on islandlastele sügavale südamesse pugenud, temast luuletatakse ja kirjutatakse, ta inspireerib kunstnikke ja muusikuid. Ja nüüd, kus alles paar nädalat tagasi oli kogu Euroopa rahvas eurovisioonilainel, tasub meenutada, et aastal 2002, kui Eesti ornitoloogide eestvedamisel toimus paralleelselt päris Eurovisiooniga ka Linnueurovisioon, esindas Islandit otse loomulikult rüüt. Ja rüüdi nukrameelne “lauluke” meeldis teistelegi eurooplastele niivõrd, et lindude lauluvõistluse võitiski Islandi esindaja. Ei saanud eestlasi esindanud ööbikki talle vastu!
Juunis on rüüdil pesitsemine täies hoos. Rüüdiisa ja rüüdiema, kes teineteisega enamasti kogu eluks kokku jäävad, on kodused tööd kenasti ära jaganud. Isale on esmaseks ülesandeks pesitsusterritooriumi leidmine ja kaitsmine. Vajadusel tõrjub ta sealt teised rüüdiisad eemale. Seejärel kaevab mitu madalat lohukest, millede seast rüüdiema oma valiku teeb ning vooderdab selle rohukõrtega. Kui ta on pessa kolm-neli muna munenud, asuvad ema-isa kordamööda neid hauduma. Kuu aega kulub haudumisele ning kui rüüdilapsed on koorunud, arenevad nad kiiresti. Kuu vanuselt suudavad juba lennata. Seni on aga vanemate hoole all ning rüüdivanematel on komme lapsed omavahel ära jagada, kumbki saab oma hoolealused. Toiduks sobivad mitmesugused poilased, kärsaklased, jooksiklased ja traatussid. Suve lõpul maiustavad rüüdid ka marjadega ning talvel on põhitoiduks vihmaussid. Ka teod maitsevad.
Rände ajal sügisel ja kevadel võime kuldsena näivaid rüüte suurte parvedena kohata põldudel ja mererannas. Seal võib neid olla sadu, aga neil on komme vaikselt kössitada ning me ei pruugi neid tähelegi panna. Viimati kohtasin kümmet rüüti veel 22. mailgi teispool maakonna idapiiri, Oonurme küla põllul. Talveks siirduvad rüüdid Lääne- või Lõuna-Euroopasse, Põhja-Aafrikasse ja Väike-Aasiasse. Aga mitte kauaks, juba märtsis ootavad islandlased neid tagasi, nii ka meie.
Rüüt 05.06.2021, lk 4
