Räästapääsuke

Niisama nagu oleksid keraamikud tööta ilma savita, oleks ilma selle ehitusmaterjalita räästapääsukesedki pesadeta. Kuigi laulusalm ütleb
“Pääsuke mu akna taga poegadele pesa teeb, kord ta kannab kõrsi nokas, kord toob pehmeid ebemeid…”, on olulisim ehitusmaterjal nii suitsu- kui räästapääsukestel siiski savi. Kõrsi ja pehmemat ainest läheb tarvis alles siis, kui savist kumer ehitis räästa alla on õnnestunud mätsida. Kui savi ümbruskonnas ei leidu ja ka põuaperioodil jäävad räästapääsukesed hätta. Mul omal on aastatepikkune kogemus, kus mu kodumaja viilu alla ebaõnnestus pesategemine järjest mitmel aastal liivase pinnase tõttu ning lõpuks hankisin saepurubetoonist tehispesa. Selline inimese loodud pääsukodu on turvaline lahendus mitmes mõttes. Esiteks ei pudene see kunagi alla, teiseks ei suuda seda lõhkuda pääsukeste vaenlased ning kolmandaks annab see inimestele võimaluse pesitsemisevahelisel ajal pesa alla võtta ja parasiitidest puhastada. Aga parasiite kipub pääsupessa massiliselt kogunema.

Mäletan aastakümnete tagust juhtumit, kus minu kui toonase looduskaitseinspektori poole pöörduti kaebusega Kadrina korrusmaja elanike peale, kes olla räästapääsukese pesad toikaga alla lükanud. Kontrollimisel selgus, et see vastas tõele, kuid alla lükkasid nad pesad pärast pääsupoegade pesast väljalendu, kui parasiidid olid pääsukestest puudust tundes otsustanud marsisammul hanerivis aknapilu kaudu korterisse rongkäigu korraldada.

Kuna pääsukeste tehispesi pole Eestis kohapealt leida, saab linde aidata ka teisiti. Kui lagedale õuele panna savi ja vett, leiavad pääsud selle kingituse varsti üles ning ehitavad kiiresti pesad valmis. Paha ei teeks ka tugiliistu löömine parajale kõrgusele räästa alla, kuhu linnud saaksid pesa toetada. Laiema laua löömine pesa või pesade alla säästaks aga seina hilisematest pääsukeste väljaheidetest. Eriti, kui pesa akna kohal juhtub olema, ei taha me klaasi või aknalauda pidevalt väljaheidetest pesta. Kui siiski on tahtmine tehispesi kasutada, on neid võimalik internetipoodidest tellida, kuna Lääne-Euroopas on need üpris levinud.

Minu praeguses kodutalus Mõedakal räästapääsukesi ei pesitse, küll aga on nad agarad pesitsejad Käsmus, kus sealse meremuuseumi räästaalused paljudele pääsupaaridele koduks on. Nii on igal aastal juunikuus Käsmu kaunite kontsertide publiku hulgas ka hulgaliselt nii suitsu- kui räästapääsukesi. Kui suitsupääsukesed siksakitavad toitumislendudel lausa publiku peade vahel, siis räästapääsukesed jälgivad kontserte pesadelt või kõrgemalt distantsilt.

Juulis-augustis võime majade räästaste all veel pääsupoegi kohata küll, sest osad räästapääsukesed pesitsevad meil suve jooksul kaks korda. Kusjuures esimese pesakonna noored võivad hiljem emale-isale laste toitmisel appigi asuda. Toidu nii endale kui lastele leiavad räästapääsukesed õhust, kusjuures kõrgematest õhukihtidest. Räästapääsukeste järgi ei saa vihma ennustada nii nagu suitsupääsukeste järgi, kes madala õhurõhu korral ligi maad lendavad. Nokkamööda on räästapääsudele ennekõike kärbsed ja sääsed. Mistõttu meile väga hästi sobiks, kui pääsukesed oma toitumisretki ka meie tuppa korraldaks.

Tihtipeale inimesed ei oskagi vahet teha suitsu- ja räästapääsukesel, aga iseenesest on see imelihtne. Suitsupääsukesel pole sulestikus kaugeltki nii palju valget kui räästapääsukesel. Ja saba on räästapääsukesel hoopis vähem lõhki kui suitsupääsukesel. Pealegi teeb suitsupääsuke oma poolkerakujulise pealt lahtise pesa enamasti hoonetesse sisse, räästapääsuke aga hoonete räästaste alla ning jätab vaid väikese augu pesa ülaserva, kust ise läbi mahub. Linnades kohtame ennekõike räästapääsukesi, maal on ülekaal suitsupääsukestel. Räästapääsukesel pole nii pikka ja kärinaga lõppevat laulu kui suitsupääsukesel, küll aga häälitsevad nad lennates pidevalt “pritt-pritt”, mille järgi pääsukest nägemata nad ilmeksimatult räästapääsukesteks saab määrata.

Peagi hakkavad räästapääsukesed parvedesse kogunema nagu ka suitsupääsukesed ning augusti teise poole jooksul toimub massiline lahkumine Kesk- ja Lõuna-Aafrikasse. Et tuleva aasta maikuus taas naasta ja kõik algab otsast peale. Ka meie rõõm pääsukeste saabumise üle. Käsmu räästapääsukesed saavad aga enne lahkumist kindlasti osa veel Viru Folgi mõnusast atmosfäärist, mõned hilised pääsupojad elavad folgimelule ehk veel pesadestki kaasa.

Ilmunud ajalehes Virumaa Teataja, 7.08.22, lk 4

Räästapääsuke on pesa teinud mängu ning raamatusse!