Kanada lagle
Kanada on suur maa. Eestist koguni 220 korda suurem. Ja kanada lagle on suur lind, siinmail laiemalt levinud valgepõsk-laglest umbes 30 cm jagu pikem ja suurema tiibade siruulatusega. Ka meie põlisest haneliigist hallhanest on kanada lagle suurem ja tugevam, üksnes luikedele jääb alla.
Kanada lagle päriskodu ongi Põhja-Ameerikas, nagu nimest võib järeldada. Eestisse hakkasid nad sattuma esmakordselt kõigest poole sajandi eest, esialgu tõeliste eksootidena, kuid praegusel ajal kanada lagle kohtamine enam mingi haruldane sündmus pole. Kõige sagedamini kohatakse neid kevadrände ajal koos teiste hanedega, aga ka praeguse sügisrände ajal satub kanada laglesid meie maile. Mõned jäävad suvekski paigale ja üksikuid on kohatud ka talvel. Kui vabas looduses ei ole õnne kanada laglet kohata olnud, saab nendega tutvust teha Tallinna Loomaaia linnutiikide ääres.
Kas tõesti viivad Põhja-Ameerika haneliste rännuteed läbi Eesti? Võib-olla vahest tõesti satub mõni “päris ameeriklane” ka siit koos laukhanedega läbi põikama, kuid üldjuhul on need linnud siiski Euroopas üles kasvanud. Ja Euroopasse on nad ennekõike inimeste poolt talutud. Juba 18. sajandil kasvatasid ülikud Inglismaal kanada laglesid ning ikka sattus neid ka loodusesse. Sealt edasi laiendasid nad oma pesitsusareaali ka Madalmaadesse, Saksamaale, Prantsusmaale ja mujale. Rootsi tõi esimesed kanada lagled Põhja-Ameerikast 90 aastat tagasi sealne kirglik loodusfotograaf ja kirjanik Bengt Berg. Juba kaks aastat hiljem nad pesitsesid seal esimest korda ning tänaseks on kanada laglest saanud Rootsi kõige arvukam pesitsev haneline. Viiekümne aastaga tõusis pesitsevate paaride arv kümnele tuhandele.
Ega pole teada, kas sama juhtub ka Eestis või kui kaua läheb selleks aega. Igatahes esimesed kanada lagle paarid asusid meile pesitsema viie aasta eest. Üks paar Harjumaal Kasispeal ja teine Saaremaal Pihlalaiul. 2017 ja 2018 pesitses üks paar ka Hiiumaal. Ega võõrliikide pesitsema asumise peale just rõõmuga ei vaadata, suurema ja tugevamana võib kanada lagle hakata tõrjuma oma pesitsuskohtadest hallhane. Pealegi on kanada lagle kangesti kõva häälega ja lärmakas. Aga samas jällegi ilus vaadata. Helevalgete põskedega, musta pea ja kaelaga. Pealegi pole Euroopa kanada lagled üles näidanud sellist sõjakust ning lärmakust nagu oma kodumaal, kus nad on tundrate ja suurte märgalade linnud. Siin on nad inimestega rohkem harjunud ning lepivad hoopis tagasihoidlikemate pesitsuspaikadega. Võib-olla kujuneb kanada laglest meile kaunis ja sõbralik kaaslane. Jälgigem rändel viibivaid hanelisi!
(Ajakirjast “Hea Laps” 10 – 2019, lk 8)
