Võsaraat

Võsaraat On linde, keda teavad peaaegu kõik ja on linde, keda tunnevad vähesed. Võsaraat on üks nendest, keda enamus inimesi ei tea, kuna ta on tagasihoidlik nii oma välimuses kui toimetamistes kui häälekuses. Samas ometi küllalt tähelepanuväärne tegelane. Olgugi et võsaraadi välimust võrreldakse emase koduvarblase omaga, ei näe mina seal küll liigset sarnasust. Tema pea ja rind  on sinakashallid nagu ei ühelgi teisel linnul ning selg kaunilt pruunitriibuline. Ja mis eriti võsaraadilik – ta laulab peaaegu alati kuuse ladvas. Kusjuures tema laulu…

Väike-Põõsalind

Väike-Põõsalind Selle linnu nimest võime välja lugeda, et ta on väike ja seotud põõsastega. Nii see kahtlemata on, aga eks väiksus on suhteline. Põõsalindude seas on ta tõepoolest pisim, aga näiteks lehelinnud on temast veel väiksemad, samuti sinitihane. Pöialpoissi ja käblikut ei tasu mainidagi. Ja ega ainuüksi põõsastikest teda samuti otsida ei tasu, ikka metsatukad,…

Suurnokk-vint

Suurnokk-vint Suurnokk-vindi ehk suurnoka puhul ei teki küll hetkekski küsimust, kust ta oma nime on saanud. Piisab pilgust talle näkku ja asi selge. Iseasi on see, et kuidas õnnestuks talle seda pilku näkku heita, kui lind tegutseb enamasti varjatult puuvõrades. Aga just sellepärast räägimegi temast nüüd, mil puud pole veel lehte läinud. Kuna kõik suurnokad ei lenda talveks…

Rasvatihane

Rasvatihane Iga aasta jaanuari lõpus toimub  korda Eesti Ornitoloogiaühingu poolt korraldatav Talvine Aialinnuvaatlus, mis on Eesti populaarseim linnuvaatlusüritus ja suurim harrastusteaduse algatus. Sellest võtab igal aastal osa tuhandeid inimesi. Lind, keda kõige rohkemates koduaedades kohati, oli mõistagi rasvatihane, maakonnas kokku 822 isendit. Vaevalt leiame kogu Eestimaalt kodu, kus poleks selle kauni linnuga kohtutud. Olgu see…

Mustpea-põõsalind

Mustpea-põõsalind Peaaegu et kolm viimast kuud on mustpea-põõsalind võimaldanud meil kuulata imepuhta kõlaga kaunist linnulaulu. Vähemalt minu kõrva jaoks kõlavad tema lauldavad flöödihelid kuidagi eriti selge ja kõlava tämbriga. Tänaseks on küll lauluaeg läbi saamas, aga eks tuleval kevadel, juba aprillis on ta taas platsis. Tema laulu peetakse meie laululindude seas kolmanda koha vääriliseks ööbiku…

Leevike

Leevike Leevike on jõululind. Miks just leevikest kõige sagedamini jõulukaartidel kujutatakse, aga mitte varblaseid või vareseid, seda pole raske ära arvata. Leevikese isaslinnu alapool on just jõuluvana kuuega ühte karva. Pealegi hakatakse leevikesi märkama just talve saabudes, mil nad ilmuvad elamute lähistele toituma. Vaikse vile saatel nokitsevad nad sireli- või saareseemnete kallal, vahel paarikesi, vahel…

Laulurästas

Laulurästas Paljudel viimastel talvetel ei ole päris linnulauluvaba aega olnudki, pehme talve puhul oleme talviseid linde kuulnud laulmas sageli. Küll tihaseid, küll rohevinte, musträstaidki. Aprillis, kui kohale jõudis laulurästas, hakkasid rõkkama metsad ja pargid aga hoopis uue hooga. Kui märtsis vilistasid kuuselatvades musträstad oma kurvatoonilisi meloodiaid, andsid nad aprillis justkui vahetuse üle laulurästastele ning nende…

Karmiinleevike

Karmiinleevike November kipub olema meie kliimavöötmes küll vist kõige kõledam kuu. Kes ei ihkaks praegu viibida hoopis kusagil soojemal maal… näiteks Indias? Reisifirmad reklaamivad kogu aeg Goa-reise Indiasse, aga millise hinnaga! Oh, oleks vaid tiivad…   Karmiinleevikesel on tiivad ja omapärane komme Indias talvepuhkus veeta. Teised laululinnud võtavad sügisel suuna ikka Lääne-Euroopa või Aafrika peale, aga tema, kavalpea, suundub…

Käosulane

Käosulane Kui oleme ajaloos õppinud, et sulased tegid tööd peremeeste heaks ja eks teevad tänapäeva taludeski, siis olgu kohe öeldud, et käosulase nime kandev linnuke ei ole tegelikult käo sulane. Käo sulasteks nimetatakse neid linde, kes käopojad suureks kasvatavad, kelle pessa parasiit kägu oma munad poetab ning nendeks ohvriteks on meil kõige sagedamini hoopiski linavästrik, hall-kärbsenäpp,…

Kanepilind

Kanepilind Kanepilinde ootasime talvepuhkuselt tagasi juba märtsis, kuu lõpus on nad tavaliselt kohal. Tõsi küll, enamasti oodatakse eelkõige kuldnokki, lõokesi ja kiivitajaid, sest neid linde tuntakse paremini. Kanepilinde igaüks ei tunne, aga ometi on nad tundmaõppimist väärt. Pesitsevad ju nemadki sageli meie koduaedades, parkides ja kalmistutel nii nagu kuldnokadki. Ainult et nemad ei vaja pesitsemiseks pesakaste vaid tihedaid põõsaid. Kanepilindude…