Hakk
Just oktoobris on hakinoorukite arvates see aeg, kus kodukandis juba piisavalt ringi vaadatud ning hing ihkab kaugemaid paiku kaeda. Said nad ju juba enne jaanipäeva tuule tiibadesse, olles eelnevalt oma esimese elukuu veetnud kas lärmakas ühiselamus kusagil kirikutornis või mujal müürilõhedes, õõnsate puudega mõisapargis või koguni korstnas. Muidugi on suur hulk noorukeid pärit ka maalt “üksiktaludest”, milleks on betoonist õõnsad kõrgepingepostid. Nemad on vaikuses kasvanud ja esialgu lärmakasse seltsingusse sattudes on küllap sama kohmetud, kui inimühiskonnas linna kooli sattunud maalapsedki. Aga öeldakse, et inimene harjub kõigega, nii ka hakid – harjuvad nemadki. Kisavad kõik ühtmoodi kjakk-kjakk ja küllap naudivadki seda lärmi, mida üks korralik mitmesajapealine hakiparv kuuldavale laseb. Iseasi, kas ka inimene selle lärmiga harjub ja lepib. Aga just inimasulates meeldib hakiparvedel baseeruda. Just siin on kõige paremad toitumis- ja pesitsemistingimused.
Eestis pesitseb kuni 40 000 hakipaari, mistõttu võib rännuhuvilisi noori ligi paarsada tuhat end teele asutamas olla. Pole ju tegelikult hakid mingid rändlinnud, aga oma esimese elutalve veedavad siiski kodust kaugemal. Tõsi küll, ei lenda nad koos pääsukestega Lõuna-Aafrikasse ega ka koos metsvintidega Hispaaniasse mitte. Vaid Poola, Saksamaa ja Kaliningradi oblastini nende rännuteed ulatuvadki. Aga ikkagi välismaal ära käidud! Kulgeb ju hakkide kogu ülajäänud elu paikselt oma kodukohas ning koos väljavalitud kaasaga. Seiklusjanu peab saama kustutatud just nüüd, esimesel ja ainsal turismireisil.
Eluaastaid võib hakil üksjagu koguneda. Teadaolev pikim haki eluiga on rõngastamise teel Euroopas tuvastatud ligi kakskümmend eluaastat (19a ja 11k). Tavaliselt on see muidugi tunduvalt lühem, aga targa linnuna oskavad hakid end ohtude eest hoida. Nende elu “hakiühiskonnas” on sotsiaalselt väga hästi organiseeritud. Igaühel on oma kindel positsioon. Eeskujuks on hakid meile oma truuduse poolest, kord valitud kaaslasega elatakse terve elu.
Vanarahval on olnud hakkide suhtes omad arvamused. Haki tekkimise kohta on koguni kaks erinevat versiooni. Ühe järele nõidunud nõid kirikuõpetaja hakiks. Sellega seostatakse ka hakkide sagedast viibimist kirikute läheduses. Rahvas võrdleb tänapäevalgi vahel kirikuõpetajaid hakkidega.
Teine versioon haki tekkimisest on seotud ronga ehk kaarnaga. Jeesuse ristilöömise ajal lennanud kaaren valjusti kraaksudes üle Jeesuse risti, mispeale ütelnud Jeesus, et kui kaaren Jeesuse surmapäevaks mune ära ei ole munenud, toogu ta võõraid lapsi – hakkisid – ilmale. Hiljemini munetud kaarna munadest tekkivat hakid.
Sõltumata kõikvõimalikest legendidest, sünnivad hakilapsed tegelikkuses siiski hakipesades, kuhu vanemad on kuhjanud kokku kõikvõimalikku ehitusmaterjali, mida ümbrus pakub. Linna- ja maapesa, nii nagu inimestelgi, võivad oma sisustuselt oluliselt erineda. Kui maal veab hakk oma pessa lisaks okstele kasvõi hobuste, lehmade ja lammaste seljast kitkutud karvu ja villa, siis linnas asuvatesse pesadesse on lihtsam leida kõikvõimalikku rämpsu. Inimesest jääb ju vedelema küll pabereid, pakendeid, suitsukonisid, paelu ja muud põnevat. Seda kõike oskab hakk enda tarbeks ära kasutada. Sama lugu on toiduga. Asulates on hoopis lihtsam söönuks saada, selle on ju paljud linnuliigid ära tabanud. Haki eeliseks on see, et ta oma toitumisharjumustelt on inimesega sarnane – talle sobib nii loomne kui taimne toit. Loomne on muidugi eelistatud ja nii võib ta sarnaselt teistele vareslastele rüüstada väiksemate lindude pesi, aga samas hävitab ta ka olulisel hulgal kõikvõimalikke kahjurputukaid. Vareslaste seas omapärane on tema oskus puuvõradest liblikaröövikuid noppida, samas oma lühikese noka tõttu künnivarese kombel ta vihmausse pinnasest välja tirida ei suuda.
Talv on tulekul ja loomse toidu hankimiseks jääb võimalusi aina vähemaks. Seega ei maksa pahandada, kui hakid meie ülesseatud lindude toidumaju külastavad. On nad ju päris kaunid ja sümpaatsed linnud. Sulestik on lausa hõbedase helgiga ning kui kaunid helehallid silmad!
Ilmunud ajalehes Virumaa Teataja, 23.10.2021, lk 4
